Soome noored Emilia, Lauri ja Binga on kahekümneaastased ja õnnelikud. Neil kõigil on püsiv ja mõistlikult tasustatud töökoht. Vedanud on ka praegustel pensionäridel, kelle pensioni need kolm oma palgast kinni maksavad.
Umbes veerand iga Soome töötaja palgast läheb teiste inimeste pensionide maksmiseks. Jämedalt öeldes on valem selline, et kahe töötava inimese pensionimaksed katavad ühe pensionäri pensioni.
Sündimus on Soomes aga juba mitu aastat olnud 19. sajandi nälja-aastate tasemel. Yle palus pensioniturvakeskusel välja arvutada, millised võimalused on Soomel pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks.
Kuna sündimus on olnud nii madal, siis on oht, et pensionide kindlustamiseks tuleb tulevikus teha drastilisi otsuseid.
Emilia, Lauri ja Binga enda pensionile jäämine on veel aastakümnete kaugusel. Noorte põlissoomlaste esimees Lauri Laitinen ütleb, et paljud tema vanuserühmas suhtuvad pensionisüsteemi jätkusuutlikkusse skeptiliselt.
Seetõttu hakkavad paljud varakult aktsiatesse või indeksifondidesse investeerima ning koguvad seeläbi endale erapensioni.
Pensioniturvakeskuse matemaatik Tuija Nopola jagab noorte täiskasvanute muresid.
Meie pensionisüsteem on endiselt jätkusuutlikul alusel. Pensioniiga tõuseb oodatava eluea pikenedes, aga jah, tänapäeva noored võivad siiski pensionile jäämisele loota.
Koos Tuija Nopolaga pandi kokku pensionikalkulaator, mille abil saab inimene ise kontrollida oma tõenäolist pensionile jäämist.
Kalkulaator annab ka teada, kui palju maksate oma töökarjääri jooksul pensionimakseid ja kui vanaks peate elama, et makstud pensionimaksed tagasi saada.
Kalkulaator põhineb keskmistel ja üldisel töötasude kujunemise statistikal. Selle eesmärk ei ole seega täpselt öelda kellegi tulevasi pensione, vaid anda pilt pensionisüsteemist tervikuna ja sellest, kuidas see eri vanusegruppe kohtleb.
Kalkulaatorist selgub, et kui sünniaasta on 2005, siis pääseb pensionile 69-aastaselt. Kui sünniaasta on 1970, pääseb pensionile 65-aastaselt. 2500-eurose palga puhul on pension siis 1600 eurot kuus.
Igaüks saab oma täpsemat tööpensioni suurust vaadata veebiaadressil tyoelake.fi/tyoelakeote.
Kui praegustele noortele ja noortele täiskasvanutele sajandi lõpul tagada praegune pensionitase, on vaja töötavate inimeste arvu suurendada. Võimalikud viisid on pensioniea tõstmine, sisserände suurendamine või laste arvu suurendamine.
Või tuleb töötavate inimeste pensionimakseid veelgi tõsta.
Yle palus pensioniturvakeskuse matemaatikul Tuija Nopolal välja arvutada erinevate võimaluste mõjud.
Kui pensionimaksed jäävad senisele tasemele ja pensioniea tõstmisel taotletaks paindlikkust, tuleks vanaduspensioni vanuse alampiiri tõsta viie aasta võrra. Praegused kahekümneaastased peaksid seega töötama vähemalt 73-aastaseks saamiseni.
Sisserände tõttu tuli 2010. aastatel Soome keskmiselt 15 000 inimest rohkem kui lahkus. Seda nimetatakse netoimmigratsiooniks.
Tuija Nopola arvutuste kohaselt saaks pensionide taset hoida, kui sisserände netomäär oleks stabiilselt 27 000 inimest aastas. Arvestus eeldab, et nii riiki tulijad kui ka ülejäänud elanikkond leiavad tööd.
Lastetalgute-mõttel oli viljakas eas soomlaste seas negatiivne vastukaja. Kui teemale läheneda matemaatiliselt, saaks pensionide taseme edaspidi tagada ka summaarse sündimuse tõstmisega tagasi 2016. aasta tasemele.
Lihtsaim variant pensionimaksete taseme säilitamiseks oleks pensionimaksete suurendamine. Tuija Nopola arvutuste kohaselt oleks 2070. aastatel võimalik säilitada praegune pensionide tase, kui tööpensioni makset tõstetaks püsivalt 1,3 protsenti, 24,4 protsendilt 25,7 protsendile.
See kõlab kõige lihtsama viisina tänapäeva noorte pensioni kindlustamiseks. Ka see pole lihtne lahendus, sest lähiminevikus on olnud tööturuorganisatsioonide seas raske kokku leppida isegi kümnendiku protsendilises pensionimaksete tõusus.
Soome noorte sotside esimees Emilia Kangaskolkka ütleb, et maksab praeguste pensionäride pensione hea meelega.
Jah, see tundub üsna õiglane. Tuleb meeles pidada, et praegused pensionärid on näiteks meie koolituse kinni maksnud, räägib Kangaskolkka.
Koonderakonna noortekogu esimees Binga Tupamäki leiab, et pensionisüsteem ei peaks edaspidi üldse kõige kõrgemaid pensione maksma.
Riik peaks tagama kõigile ainult miinimumpensioni. Kui soovite põhitasemest paremat pensioni, peaksite selle ise kinni maksma vabatahtliku pensionikogumisega, toob Tupamäki välja.
