Venemaal leitakse, et Lääs on liiga nõrk, et vastu panna – arvatavalt rünnatakse juba sel aastal Eestit, et see nõrkus välja tuua

Venemaa kõrged ametnikud ja suurärimehed, keda president Vladimir Putini alustatud Ukraina sõda esialgu vapustas, ei kohanenud sellega lihtsalt. Nüüd arutavad nad, kuidas võit välja näeks ja usuvad, et see võib hõlmata enamat kui lihtsalt Venemaa valitsuse jaoks kasulikku sõjategevuse lõpetamist Ukrainas. Kuna sõda on kasvanud eksistentsiaalseks vastasseisuks Läänega, on putin valmis ründama NATO riike, näidates sellega alliansi riikide nõrkust, lõhestatust ja sõjaväsimust, kirjutab väljaanne Foreign Affairs.

Vene eliit on lõpetanud sõja pärast muretsemise ja arutab nüüd, kuidas see lõpeb. Ja see saab ühel või teisel kujul lõppeda ainult Venemaa võiduga, ütlesid ametnikud ja ärimehed ajakirjanikule ja selliste raamatute nagu „Kogu kremli armee”, „Impeerium peab surema” ja „Sõda ja karistus” autorile Mihhail Zõgarile. Ühe oligarhi sõnul on Venemaal kõik muutunud: suhtumine Putinisse, Ukrainasse, seda isoleerida püüdvasse Läände:

„Halb on olla võitjana heidik, kuid veel hullem on olla heidik kaotajana. Peame selle sõja võitma. Muidu nad ei lase meil elada. Ja Venemaa kukub loomulikult kokku.”

Ametnikud ja äriringkonnad arutavad, kas võit saabub Harkivi või Vene tsivilisatsiooni hällile olulise Kiievi vallutamisega. Paljud Moskvas usuvad, et Valgevene teine pealetung Ukraina pealinnale on edukam kui 2022. aastal, kuna Vene armee on nüüd suurem, paremini välja õpetatud ja varustatud ning ukrainlased on liiga väsinud, et tõhusat kaitset luua.

Kuid edu Ukraina lahinguväljal ei pruugi olla piisav, et rahuldada Putinit, kes peab Ukraina rinnet vaid üheks osaks täiemahulises konfliktis läänega, väidavad tema lähedased. Et võita oma tõelisi vaenlasi Washingtonis ja Brüsselis, võib Putin tunda, et ta peab ründama mõnda NATO liiget.

Eliidi hinnangul oleks kõige tõenäolisem sihtmärk Eesti või Läti, kus on suur venekeelne kogukond. Rakendatakse juba tõestatud skeemi: FSB korraldab ühe väidetavalt neonatside režiimi poolt rõhutud riigi vene keelt kõnelevate elanike abipalve kremlile; vastuseks ületavad piiri vene väed, vallutades mitu linna, näiteks Eestis Narva. See võimaldab Putinil testida, kas alliansi riigid on tõesti valmis riskima kolmanda maailmasõja esilekutsumisega mõne ruutkilomeetri pärast Venemaa piiri lähedal Narvas.

Nad ei riski sellega, arvavad paljud Moskvas. Nende arvates on Lääs väsinud ja lõhestunud, president Joe Biden ja Euroopa liidrid nõrgad. Nad satuvad paanikasse ega tee midagi, mis veelgi õõnestab nende usaldusväärsust nende riigis ja maailmas. Putin võib isegi sel aastal alustada rünnakut, et õõnestada Bideni tagasivalimise võimalusi.

Läänes aga valmistutakse sündmuste selliseks arenguks. Sõjaväelased, luureohvitserid ja poliitikud on tänavu korduvalt väitnud, et Putin võib alustada konflikti NATO-ga – kuigi nende hinnangul ei juhtu seda varem kui mõne aasta pärast. Kuid just Vene eliidi esindajate kirjeldatud lähenemist arutas jaanuaris kindral Ben Hodges, kes juhtis USA armeed Euroopas aastatel 2014–2018. Vene väed võivad rünnata Balti riike ja näiteks püüda hõivata nn Suwalki koridori – umbes 100 kilomeetri pikkust ala Valgevene ja Kaliningradi oblasti vahel, mida mööda kulgeb Poola piir Leeduga. Pärast seda võib Moskva teha pausi, et hinnata, kuidas NATO riigid on valmis oma partnereid kaitsma, ütles Hodges: „Kui me kõhkleme, siis NATO põhikirja artiklist 5 tulenevate kohustuste täitmata jätmine (mille kohaselt käsitletakse rünnakut ühe liikme vastu rünnakut kõigi vastu) viib liidu kokkuvarisemiseni.”

Seetõttu asus NATO koostama plaani sõja korral vägede üleviimiseks Venemaa ja Valgevene piirile. Ameerika sõdurid saavad randuda viies Euroopa sadamas ja liikuda mööda ettevalmistatud marsruute, kui tekib vajadus kaitsta alliansi idapiire.

Sõda ei pruugi aga sugugi lõppeda, usuvad mõned Moskvas. Putin armastab liiga palju sõda, mis aitas tal ühiskonda mobiliseerida, osa teisitimõtlejaid vangistada, teisi tappa ja palju teisitimõtlejaid riigist välja saata, ütles kremlile lähedalseisev ärimees Zõgarile. Sõda on toonud kokku ka eliidi, kes tunneb end nüüd Läänes soovimatuna ja kellele Putini jätkuv võim pakub ainsa lootuse heale elule.

Kommentaarid
(Külastatud 42,034 korda, 1 külastust täna)