VIDEO: Ukraina ründas HIMARS-iga Venemaad kohe, kui sai USA-lt vastava loa

Sotsiaalmeediasse on pandud pildid ja video selle kohta, kuidas Ukraina ründas HIMARS-i raketisüsteemiga Venemaad kohe, kui USA-lt vastav loa sai.

Vene Telegrami kanal Dosye Shpiona (Spiooni märkmik) väidab, et Ukraina ründas Venemaad, kasutades selleks USA saadetud pikamaa raketiheitjasüsteemi HIMARS.

Väidet pole kinnitatud ning Ukraina ega ametlik Venemaa pole seda kommenteerinud.

Vene kanal on avaldanud väidete toetuseks video ja kolm pilti, millelt väidetavalt on näha, kuidas põleb Vene õhutõrjesüsteem S-300 või S-400. Kuigi S-300 ja S-400 on õhutõrjesüsteemid, on Venemaa nende rakette palju kasutanud ka maapealsete sihtmärkide vastu.

Vene allikate väitel toimus HIMARS-i rünnak Belgorodile kas 1. või 2. juunil.

Venemaa Belgorodi oblast asub Ukraina suuruselt teisest linnast Harkivist otse põhja pool. Mais ründas Venemaa üle piiri Ukraina poolele ja on kõige kaugemale jõudnud kümmekond kilomeetrit. Rindejoon on sellest ajast peale paigale jäänud.

Vene allikate väitel ei toonud HIMARSi rünnak kaasa inimohvreid.

Väidetava rünnaku toimumise aeg ja koht on olulised, sest kui need vastavad tõele, siis on tegemist Ukraina rünnakuga Venemaa poolel USA pakutava relvasüsteemiga.

Möödunud reedel kinnitas USA välisminister Antony Blinken üle-eelmisel päeval meedias levinud infot, et USA lubab Ukrainal Harkivi oblasti lähistel oma relvadega rünnata Venemaa poolele.

Kui suur on USA poolt Ukrainale lubatud rünnakuala, pole täpselt teada. Valge Maja teatel ei tohi Ukraina oma rünnakutes kasutada ATACMS-i rakette ega sooritada „kauglööke”.

Kuigi USA on olnud Ukraina olulisim relvastusega toetaja, andsid paljud teised riigid enne seda loa rünnata Venemaad enda relvadega.

Seni on Ukraina suures osas hoidunud Venemaa poolel Lääne saadetud relvade kasutamisest. Ka põhjus on selge, sest Ukraina suutlikkus praegusel kujul sõda pidada on praktiliselt sõltuv lääneriikide relvatarnetest.

Hiljuti teatas aga Saksa väljaanne Bild, et Ukraina armee kasutas vähemalt korra Venemaa territooriumil Saksamaalt saadud õhutõrje raketisüsteemi Patriot. Rünnak oli ilmselt eelmise, 2023. aasta novembris ning selle tulemusena ähvardasid USA ja Saksamaa peatada õhutõrjerelvade tarned Ukrainale.

Vaatamata Lääne toetusele on Ukraina kannatanud ja kannatab jätkuvalt laskemoonapuuduse käes. Levinuimad teated on olnud, et õhutõrje ja suurtükiväe löögivõime on laskemoona puudumise tõttu nõrgenenud.

HIMARSi rünnakust teatamine võib olla ka Venemaa sõjapropaganda. Venemaa on korduvalt püüdnud väita, et Venemaa sõdib Ukrainas kaitseliidu NATO vastu. Sellesse loosse sobib HIMARSi löök Venemaa poolel.

Venemaa leiab, et kõik Ukrainas kaugmaarelvadega sooritatud rünnakud on juba praegu otsese NATO riikide sõdurite kontrolli all. See ei ole sõjaline abi, see on osalemine sõjas meie vastu, kirjutas eelmisel nädalal Venemaa julgeolekunõukogu aseesimees Dmitri Medvedjev.

Aasta 2022 suvel Ukraina armeele üle antud raketiheitjad HIMARS on hinnanguliselt „muutnud sõja käiku”, kuna nende hävitav jõud, täpsus ja pikk laskekaugus võimaldasid Ukrainal lühikese aja jooksul hävitada märkimisväärsel hulgal Venemaa laskemoonaladusid ja positsioone.

HIMARS-i rünnakud sundisid Venemaad oma varusid laiali hajutama, mis tuli samuti rindelt kaugemale paigutada. Sellest ajast peale on hajutatud logistika ja GPS-i segamine nõrgendanud HIMARSi raketiheitjate hävitavat jõudu.

Video on siin:

Kommentaarid
(Külastatud 1,601 korda, 1 külastust täna)