Soome õhuvägi osaleb NATO ühistel rahuaja kaitsemissioonidel Rumeenias 2024. aasta suvel. Soome hävitajad F/A-18 Hornet lendasid Mihail Kogălniceanu baasi täna esmaspäeval, 3. juunil 2024.
Soome õhuväe ajaloo esimene osalemine NATO õhutõrje ehk Air Shieldingi tugevdatud kohalolekul Rumeenias algas täna hävitajate F/A-18 Hornet lendudega Karjala õhuväe Rissala baasist Mihail Kogălniceanu baasi Rumeenias. Ümberpaiknemislennud viidi läbi Saksa õhujõudude õhust tankimislennuki A400M toel ilma vahemaandumisteta.
Karjala õhuväe ülem kolonel Johan Anttila jälgis Rissala baasis hävitajate eskadrilli väljalendu Rumeenia suunas.
See on õhuväe ja Karjala õhuväe jaoks märgiline päev. Meie lennukid liikusid täna Rumeeniasse, et täita Soome õhuväe esimest NATO rahuaja missiooni, mille põhiidee on NATO ühise kaitse ja heidutuse säilitamine. Kolonel Anttila ütles, et tõhustatud kohalolek Mihail Kogălniceau baasis kestab juuli lõpuni, pärast mida naasevad töötajad ja tehnika Soome.
Rumeenias tegutseva Soome hävitajate diviisi tugevuseks on seitse F/A-18 Hornet hävitajat ja alla 100 sõduri. Üksus koosneb peamiselt Karjala õhuväe tavapersonalist, kuid kohal on ka teiste õhuväe üksuste isikkoosseis. Esimeses rotatsioonis juhib üksust Karjala õhuväe hävitajate eskadrilli 31 ülem kolonelleitnant Rami Lindström.
Karjala õhuvägi on selleks reisiks ettevalmistusi teinud juba mitu kuud. Olulise panuse on andnud kõik valdkonnad ja eriti just logistika on see, millest spetsialistid räägivad. Logistikavood lahkusid Rumeeniasse juba varem kevadel ning ehitusosakond on ette valmistanud ruumid, mida soomlased kasutama hakkavad, ütleb kolonelleitnant Lindström.
NATO hindamine on juuni alguses
Juuni esimesel nädalal viib NATO Rumeenias läbi hindamise, mille läbimise järel on Soome hävitajate divisjon valmis teenistuskohustust täitma. Soome hävitajad F/A-18 Hornet on NATO sõjalise juhtimisstruktuuris koos Briti kuningliku õhuväe hävitajatega Typhoon igal teisel nädalal valves. Lisaks hävitajate valvetegevusele teostavad Horneti piloodid Rumeenias patrull-lende ja tavalennuõpet ning NATO riigid osalevad ühises väljaõppetegevuses.
Oleme NATO taktikat ja tegutsemismeetodeid eelnevalt hoolikalt uurinud. Üksuse töötajad on pingutanud nii klassiruumis kui ka simulaatoritel, et jõuda tasemele, mida NATO missioonid nõuavad. Usun, et hindamine näitab, et oleme suutelised tootma suure jõudlusega õhujõudu kogu liitule, nendib Lindström.
Tegemist on õhuväe ajaloos esimese tegeliku „NATO lähetusega”, kus alliansi ühiskaitse rahuaegsed ülesanded viiakse kodust kaugele. Briti kuninglike õhujõudude toetus on olnud planeerimisetapis väga väärtuslik. Osaledes Air Shieldingi tegevuses koos inglastega tugevdame Rumeenia ja Bulgaaria õhutõrjet ning seeläbi kogu allianssi – see on NATO põhiidee, üks kõigi ja kõik ühe eest, rõhutab ta.
