Soome kodu naabrusesse ehitati elektriautode laadimisjaam, siis hakkasid juhtuma imelikud asjad

Põhja-Pohjanmaal Siikalatva vallas Pulkkilas elavat perekonda vaevas ligi aasta probleem, mis sai alguse siis, kui kõrvale ehitati elektriautode laadimisjaam.

Piirkonna elanike induktsioonpliitide töö oli häiritud või seiskus täielikult, kui kõrvalasuvas ABC-jaamas laadis palju autosid. Probleem lahenes, kui võrgufirma Elenia jagas probleemide käes kannatanud kliendi laadimisjaamast erinevasse elektriahelasse, vahendab Ilta-Sanomat.

Elenia kinnitas väljaandele Ilta-Sanomat, et abinõu aitas ja probleem ei taastunud.

Antud juhul oli ilmselt tegemist liigpingest tekkinud resonantsiga, mis takistas induktsioonpliitide tööd. Tampere ülikooli elektroenergeetika professor Pertti Järventau ütleb, et sarnase nähtuse ilmnemine ei nõua iseenesest suurt laadimisjaama ning induktsioonpliit pole ainuke seade, mis probleemi käes vaevleb.

Probleemi algpõhjus seisneb selles, et autot laadides tekivad laadimisvoolus liigpinged ehk see on moonutatud. Kui see moonutatud laadimisvool siis elektrivõrgust võtta, moondub ka pinge.

Seade võib olla midagi muud kui elektriauto laadija. Kui tekib liigpinge, on see teistele klientidele nähtav. Kui neid seadmeid on lähestikku palju, on nende mõju tunda kogu kohaliku madalpingevõrgu piirkonnas, märgib Järventau.

Induktsioonpliit on Järvetautä sõnul suur seade, mida liigpinged väga mõjutavad, kuid liigpinge korral võivad tekkida probleemid ka näiteks televiisori või mõne muu elektriseadme töös.

Põhimõtteliselt on elektrikvaliteedi standardites ette nähtud, et pinge summaarne moonutus kliendi liitumispunktis ei tohi ületada kaheksat protsenti. Järventau sõnul võib autode suur samaaegne laadimine samas piirkonnas seda piirväärtust muuta.

Paar aastat tagasi arvutasime välja, et madalpingevõrgus võib piisav arv elektriautosid isegi kodusel laadimistasemel tekitada liigpingeid, mille puhul see kaheksa protsendiline kogupinge moonutuste piir ületatakse, sõnab ta.

Järventau sõnul pole laadimise võimsus ilmtingimata nii oluline, sest moonutuste tase sõltub rohkem elektroonikast, millega auto laadimist töötleb.

Näiteks Tesla elektroonika ja aku on disainitud nii, et autot laetakse suure võimsusega. Isegi kui autot laetakse kodus väikese vooluga, võtab auto väikese voolu, kuid see vool on proportsionaalselt rohkem moonutatud.

Soomes on aastaid vaieldud selle üle, kas elektrivõrgu ülekandevõimsus peab elektriautode kasvule vastu. Pingemoonutusi põhjustavad probleemid võivad aga Järventau sõnul nüüd realiseeruda tegeliku ülekandevõimsuse arengust palju kiiremini.

Pulkkila puhul probleemi lahendanud elektriahela väljavahetamine on Järventau hinnangul laadimisjaamade puhul sobiv lahendus.

Kui aga sarnane probleem avalduks näiteks mõne piirkonna rohke koduse laadimise tõttu, siis oldaks palju keerulisemas olukorras. Pulkkilas kasutatud lahendus ehk laadimisjaama viimine teise trafo taha põhimõtteliselt ei toimiks.

Võrku on võimalik lisada seadmeid, mis omamoodi liigpinget neelavad ja seeläbi olukorda summutavad, aga need seadmed maksavad palju. Neid liigpingefiltreid kasutatakse tööstuses, sest seal on palju moonutavaid koormusi, ütleb Järventau.

Teine lahendus võiks olla näiteks laadimise korraldamine nii, et koormust saaks erinevatele aegadele hajutada.

Kommentaarid
(Külastatud 19,066 korda, 1 külastust täna)