Soome asjatundja: Ukrainas kardetakse nüüd sisemise rinde kokkuvarisemist

Ukrainas kardetakse nüüd sisemise ehk kodurinde kokkuvarisemist, ütleb Rootsi riigikaitse akadeemia sõjateaduste dotsent Ilmari Käihkö.

Väsimuse põhjuseks on eelkõige Venemaa ulatuslikud rünnakud Ukraina energiataristu vastu. Kui küte ja muud elementaarsed elutingimused ei toimi, taluvad tsiviilisikud olukorda hullemana, vahendab Helsingin Sanomat.

„Nüüd rindel olles ei kardeta mitte rinde, vaid kodurinde kokkuvarisemist. Eesliinil on oodata aeglast lüüasaamist,” sõnab Käihkö.

Kodurinde talumine on Käihkö sõnul rinde vastupidamise põhitingimus. Kõige olulisem on sõja üldpilt: majanduse, tööstuse, tsiviilelu ja rindeolukorra kombinatsioon.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles eelmisel nädalal, et Ukraina on Venemaa raketi- ja droonirünnakute tõttu kaotanud ligi poole oma energia tootmisvõimsusest. Üha rohkem Vene rakette pääseb läbi Ukraina õhutõrje.

Ukrainas prognoositakse, et elektrikatkestuste pikkus võib olla kuni 20 tundi.

Olukorra leevendamiseks on Ukraina importinud elektrit EL-ist. Elektriimpordi piirmäär on aga praktiliselt täis ning impordimahud on Ukraina vajaduste jaoks väikesed.

Soome elektrivõrgu Fingridi juhtimiskeskuse juhataja Arto Pahkin ütleb, et elektriimpordi võimsust on keeruline kiiresti tõsta.

„Kõrgepingeliini või alalisvooluühenduse ehitamine nõuab mitu aastat,” sõnab ta.

Ukraina plaanib suurendada impordivõimsust, kuid see saab valmis alles viie aasta pärast.

Olukord on väljakutsuv, ütleb Pahkin.

„Vaevalt on olukorra lahendamiseks muid võimalusi kui näiteks tarbimispaindlikkus,” sõnab ta.

Sellisel juhul vähendavad tarbijad ise elektritarbimist. Sellest pole aga Ukrainas juba varem piisanud, nagu näitavad plaanitud elektrikatkestused.

Kuigi elektrigeneraatorid võivad aidata kodanikuühiskonnal ellu jääda, on tööstust nendega keerulisem toetada.

„Tööstuse vajadused nõuavad suuri varugeneraatoreid. Neid pole kuskilt saada,” räägib Pahkin.

Ukraina vajab oma tööstust sõjapidamiseks ja ka elektrijaamade remont pole lihtne.

„Euroopast komponentide saatmine võib alajaamade olukorrale kaasa aidata, ehk on vaja alajaama seadmeid ja kaitsetehnilisi seadmeid,” ütleb Pahkin.

Raske on aga hinnata, kui kiiresti saaks Ukraina enda elektrijaamad taas kasutusele võtta, teadmata üksikute elektrijaamade kahjustusi või teadmata, milliseid komponente nende parandamiseks vaja läheb.

Käihkö sõnul on olukord Ukraina kodurinde seisukohalt raske. „Keegi ei oska neile öelda, mis on energiavarustuse probleemide lahendus. Üks kontaktisik oli veendunud, et seda pole olemas. Optimismist on saanud pessimism,” räägib rindega kokku puutuv Käihkö.

Suure tõenäosusega Venemaa rünnakud jätkuvad, mis muudab elektrijaamade remondi keeruliseks.

Halvimal juhul põhjustaksid rünnakud talvel evakueerimist. See võib mõjutada moraali ja uute sõdurite mobiliseerimist. Halvima stsenaariumi korral võib kaduda Ukraina võime sõda pidada. Kui energiat pole, siis majandus ega sõjatööstus ei toimi.

„Energiavarustuse kokkuvarisemine seab kahtluse alla, kas Ukraina suudab sõda aastaid jätkata,” ütleb Käihkö.

Seega eeldab Venemaa, et Ukraina allub aeglasele lüüasaamisele.

President Zelenski palub Läänelt korduvalt rohkem õhutõrjesüsteeme, et kaitsta Ukraina infrastruktuuri. Käihkö ei pea seda imerohuks.

„Ukraina kaitsevõime ei ole ühelgi hetkel 100 protsenti ja Venemaa investeerib raketitootmisse. Kuni sõda jätkub, saab Venemaa rünnakuid jätkata,” sõnab ta.

Siiski ei saa iga sihtmärki kaitsta ja Lääne õhutõrje tootmismahud on väikesed.

„Ukraina on kohutavalt suur riik,” märgib ta.

Käihkö sõnul lootust siiski on. Lääs on suurendanud oma toetust Ukrainale, kui sõjaolukord on kriisis. Näiteks Vene rünnak Harkivi oblastis vabastas Lääne relvade kasutamise Venemaa poolel.

„Energiavarustuse lähenev kokkuvarisemine võib läänes tõsta kiireloomulisuse tunnet,” arutleb Käihkö.

Teise vastuargumendi võib leida Ukraina tsiviilisikute valmisolekust. „Võib-olla oleme ukrainlaste vastupanuvõimet alahinnanud.”

Ukraina kodurinne ja Venemaa rünnakud Ukraina energiataristu vastu on tekitanud muret varemgi.

Aasta 2022 lõpus kardeti isegi Kiievi täielikku evakueerimist, kui Venemaa rünnakute tõttu oleks riigi energiasüsteem täielikult üles öelnud. Evakueerimist siiski välditi.

Esmaspäeval ütles Ukraina relvajõudude juhataja Oleksandr Sõrski, et Lääne abi ja hävitajate F-16 saabumine tugevdab oluliselt Ukraina positsiooni.

Käihkö sõnul põhineb ka Ukraina sõja võitmise idee üha enam Venemaa kurnamisel ja sellel, et Venemaa ühel hetkel alla annab. See aga eeldab, et Ukraina majandus ja sõjatööstus töötavad täistuuridel.

„Mõlemad pooled loodavad, et aeg on nende poolel,” nendib Käihkö.

Kommentaarid
(Külastatud 1,172 korda, 1 külastust täna)