Soome asjatundja: Lääs laiendas sõda, maailmasõja tõenäosus kasvas

Venemaa agressioonisõda puudutab suuremaid teemasid kui Ukraina, ütles Soome sõjateaduste dotsent Ilmari Käihkö.

Venemaal on maailmas suuruselt teine ​​tuumaarsenal. Suuresti just seetõttu on USA alates 2022. aasta veebruaris alanud agressioonisõja algusest peale rõhutanud, et neil on sõjas Ukraina toetamise kõrval veel üks prioriteet. Valge Maja soovib vältida III maailmasõda.

See pole üldse muutunud. Selles sõjas on suuremaid probleeme kui Ukraina. Kriisireguleerimise perspektiivi on hea meeles pidada. Ukraina ja Ukraina toetajate huvid pole samad, ütles Ilmari Käihkö telefoni teel MTV uudistele.

„Ukraina on ainus osapool, mis saab kasu sellisest sõja eskalatsioonist, kus sõda laieneks Ukrainast väljapoole,” jätkas Käihkö.

Helsingi ülikooli juurde kuuluva Aleksandri instituudi külalisteadur Käihkö jätkab tõdemusega, et tuumasõjas kaotaksid kõik, sealhulgas Ukraina. Teisest küljest võidaks Ukraina sellisest sõja laienemisest, kus tal oleks kõrvuti uusi partnereid.

Isegi kui Ukraina sõda peaks laienema, poleks tuumasõda siiski kõige tõenäolisem variant, märgib Käihkö.

Briti väljaanne Financial Times (FT) kirjutas juba eelmisel aastal, et NATO tuumariigid USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa teatasid Venemaale, et nad ründavad Vene vägesid tavarelvadega, kui Kreml kasutab Ukrainas taktikalisi tuumarelvi.

FT andmetel on Hiina president Xi Jinping ka isiklikult hoiatanud president Putinit taktikalise tuumarelva kasutamise eest Ukrainas.

Pärast NATO riikide ja Hiina tuumarelvasõnumeid ei maininud Venemaa president Vladimir Putin FT teatel kuude kaupa avalikkuse ees taktikalisi tuumarelvi.

Pärast seda on tuumarelvad aga naasnud Putini sõnavarasse. Möödunud reedel rääkis Putin pikemalt tuumasõja võimalikkusest. Putin ütles, et keegi ei pea isegi tuumasõjale mõtlema ja lootis, et keegi seda isegi ei maini.

Kuid Putin tuletas ka meelde, et Venemaal on rohkem tuumarelvi kui Euroopal.

Läbi sõja on mõeldud, kui tõsiselt tuleks võtta Venemaa korduvalt mängitud tuumarelvakaarti. Venemaal on olnud kombeks avada oma tuumaarsenal alati, kui lääneriigid on lubanud kaitsesõda pidavale Ukrainale rohkem või uusi relvi.

Putin alustas sõda, ähvardades vastumeetmetega, kui Lääs sõtta sekkub. See juhtus, kuid tuumasõda pole olnud. Milline teave on poliitilistel otsustajatel? Neil on ka suurem vastutus kui keskmisel sõjakommentaatoril, nendib Käihkö.

USA riikliku julgeoleku ametnik Pranay Vaddi seevastu hindas reedel, et USA võib lähiaastatel järjest suuremate ohtude tõttu kasutusele võtta rohkem oma strateegilised tuumarelvad.

Käihkö sõnul näib olevat selge, et läänes ja eriti USA-s võetakse Ukraina sõja laienemise hirmu tõsiselt.

Praktilist näidet ei pea kaugelt otsima. Kuigi Ukrainale antud lääne relvade kasutamise reegleid on leevendatud, ei ole neid täielikult eemaldatud. Hiljuti andis president Joe Biden intervjuus ABC Newsile mõista, et Ukrainal pole luba rünnata Moskvat USA antud relvadega.

USA on endiselt mures tuumasõja ohu pärast. Kolmanda maailmasõja tõenäosus on aga suurem kui null, märgib Käihkö.

Lõppkokkuvõttes on Ameerika Ühendriigid koos kaitseliiduga NATO Euroopa julgeoleku tagaja. Kui Ukraina sõda laieneks USA tõttu või sellest sõltumata maailmasõjaks, tõmbuks see NATO kaudu sinna sisse, jätkab Käihkö.

Käihkö sõnul oli Venemaa tuumarelva kasutamise võimalus suurim 2022. aasta oktoobris, kui Ukraina murdis läbi Venemaa kaitseliinist Ukraina kirdeosas ja vallutas kiiresti tagasi suhteliselt suured maa-alad.

Loogika on see, et mida hullemaks sõda Venemaa seisukohast läheb, seda suurem on oht, et Venemaa kasutab üha raskemaid vahendeid, st praktikas tuumarelva. Venemaa paiskas kogu ülejäänud arsenali lahingusse juba sõja alguses.

Lääne eskaleerumishirmus on suurimaks murekohaks olukord, kus Ukraina oleks võidukas. Hetkel olukord kahjuks selline ei ole, ütleb Käihkö.

Ajavahemikus maist juunini leevendasid paljud lääneriigid reegleid, mis määravad, kuidas Ukraina võib talle antud relvi kasutada. Varem olid lääneriigid süstemaatiliselt teatanud, et Ukraina ei tohi rünnata Venemaad kingitud relvadega.

Viimastel nädalatel on mitmed riigid, sealhulgas Soome avalikult teatanud, et nende poolt pakutavate relvade kasutamisel pole piiranguid.

Erinevate riikide väljastatud load ei ole võrdsed. Käihkö sõnul on selge, miks Berliin ja Washington on kinkerelvade kasutamise piirangute lõdvendamisse kõige ettevaatlikumalt suhtunud.

Kui Soome ütleb, et antud relvade kasutamisele piiranguid ei ole, võib sellel olla poliitiline tähendus, aga meile teadaolevalt pole Soome andnud kaugmaarakette, seega suurt praktilist tähendust pole, põhjendab Käihkö.

Selle asemel on Ukraina suurimad toetajad olnud USA ja Saksamaa. Teadaolevalt on USA andnud enamiku kaugmaarelvadest, mida piirangute leevendamine tegelikult mõjutab.

Lääne relvade kasutamise täielik keeld Venemaa poolel on olnud Ukraina jaoks väljakannatamatu olukord, ütleb Käihkö. Näiteks oli Ukraina teadlik, et Venemaa koondas kevadel väed Harkivist põhja poole. Ukraina ei saanud aga lääne relvadega neid vägesid tabada enne, kui nad 10. mail piiri ületasid.

Käihkö sõnul on selge, et lääneriikide otsus lubada oma relvadega Venemaa vastu rünnata on sõda eskaleerinud.

Eskalatsioon on neutraalne termin, mis tähendab sõja laiendamist või sõjas millegi tegemist, mida varem pole tehtud. Neutraalsest vaatenurgast on see sõja laiendamine, ütleb Käihkö.

Ukrainal on nüüd uued võimalused sõda pidada. Sellest polnud pääsu ja loomulikult oli see kavatsus, jätkab ta.

Käihkö hinnangul ei saa piirangute kaotamine sõjas pöördepunktiks, kuigi raskendab oluliselt Venemaa tegevust.

Käihkö juhib tähelepanu ka sellele, et isegi kui üht asja avalikult räägitakse, võib tõde leida detailides, millest pressikonverentsidel nii palju ei räägita.

President Volodõmõr Zelenski väitis intervjuus Briti väljaandele Guardian, et Suurbritannia pole andnud 100-protsendilist luba kasutada Venemaa pinnal kaugmaarakette Storm Shadow.

Zelenski sõnul ootab Suurbritannia selles asjas konsensust ehk siis USA luba.

Teate, kuidas see töötab, ütles Zelenski.

Kommentaarid
(Külastatud 2,374 korda, 13 külastust täna)