Saksamaa järgmiseks kantsleriks pürgija on vihjanud, et on aeg leida Venemaaga rahukokkulepe Ukraina küsimuses, mis näib olevat oluline muutus.
Paremtsentristliku opositsiooni juht Friedrich Merz oli varem korduvalt survestanud Berliini, et ta annaks Ukrainale rohkem sõjalist abi, sealhulgas kaugmaa tiibrakette Taurus, vahendab Times.
Merzi partei Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) parlamendisaadikud on mõnikord läinud nii kaugele, et kirjeldavad kantsler Olaf Scholzi „riskina riiklikule julgeolekule”, kuna nad kirjeldasid tema liigset ettevaatlikkust ja kõhklemist.
Merz väitis varem, et Saksamaa peaks pakkuma „kõiki vahendeid”, et aidata Ukrainal sõda võita.
Pühapäeva, 23. juuni õhtul andis ta aga mõista, et eelistaks vaherahu sõlmimist.
„Peame nägema, et avame võimalused sellele konfliktile ühel hetkel lõpp teha,” ütles ta avalik-õiguslikule ringhäälingule ZDF.
Merz näis pooldavat ka leplikumat liini Saksamaa sõjalise toetuse osas Ukrainale.
Seni on Berliin andnud või lubanud sõjalist abi 34 miljardi euro väärtuses, mis teeb sellest Ukrainale USA järel suuruselt teise läänepoolse toetaja.
Merz ütles, et Berliin peab Kiievi „aitamist jätkama” ja kiitis prantslast Emmanuel Macroni ettepaneku eest, et NATO liikmed võiksid saata sõdureid väljaõppemissioonidele Ukrainas. Ometi muutis ta oma kõnepruuki ka sõjalise abi kohta, keeldudes kordamast oma varasemaid nõudmisi Tauruse rakettide saatmise kohta.
„Toetan valitsuse otsuseid selles osas,” ütles ta. „Usun, et tegime liiga vähe, liiga hilja. Olen alati öelnud, et oleksime pidanud alguses rohkem tegema. Aga praegu on 23. juuni 2024. Kahe ja poole aasta peale pole mõtet tagasi vaadata. Vaatame tulevikku.”
Riiklikud küsitlused näitasid, et CDU ja selle Baieri filiaal tõusevad järgmisel aastal toimuvatel üldvalimistel Bundestagi suurimaks poliitiliseks blokiks. Sel kuul toimunud Euroopa Parlamendi valimistel saavutasid nad esikoha.
See tähendab, et Merz on kantsleri ametikohale kandideerimisel peafavoriit seni, kuni ta suudab oma konkurente parteisiseselt edestada.
CDU on aga tugeva surve all kolmes Ida-Saksamaa osariigis, mis valivad septembris uued valitsused.
Praegu juhib valimistel kõigis kolmes piirkonnas paremäärmuslik partei Alternatiiv Saksamaale (AfD), mis toetab Moskvaga leppimist.
CDU kaotus mitte ainult ei nõrgestaks Merzi positsiooni parteis, vaid sunniks teda looma ka kohalikke koalitsioone teiste jõududega, kes soovivad rahu Venemaaga, näiteks Sahra Wagenknechti alliansiga, mis on hiljuti asutatud populistlik organisatsioon.
Uuringud näitavad, et peaaegu pooled Ida-Saksamaa valijatest soovivad, et Berliin vähendaks oma relvasaadetisi Ukrainasse. Enamik Lääne-Saksamaa inimesi sooviks, et saadetised suureneksid või püsiksid praegusel tasemel.
Veidi üle poole sakslastest üle kogu riigi usub, et sõja lõpetamiseks tuleks teha rohkem diplomaatilisi jõupingutusi, kuid suur enamus kahtleb ka selle tulemuse võimalikkuses ja peab Vladimir Putinit läbirääkimistel „ebatõsiseks” partneriks.
Need suundumused kajastuvad üha enam peamiste erakondade kampaaniastrateegiates.
Scholzi sotsiaaldemokraatlik partei (SPD) kasutas silmapaistvalt loosungit „turvaline rahu”, et võita Euroopa Parlamendi valimistel tagasi avalikkuse toetus.
Märtsis väitis SPD fraktsiooni juht Bundestagis Rolf Mützenich, et Saksamaa peab leidma viise Ukraina sõja „külmutamiseks”. Toona kritiseeris teda selle eest tugevalt CDU, kes süüdistas Mützenichit ja tema erakonda oma vanasse Venemaa suhete „romantismi” tagasi libisemises.
Ometi väljendab Merzi suunamuutus paremtsentristide kasvavaid kahtlusi valimistarkuse osas, mis puudutab Ukrainale tugeva toetuse säilitamist.
„Me teame, et me vaevalt võidame sellise lähenemisviisiga lillepoti,” ütles üks konservatiivne parlamendisaadik, kasutades Saksa idioomi meetmete kohta, mis ei saavutad valijate poolehoidu. „Kuid me oleme seda teinud lihtsalt sellepärast, et usume, et see on õige asi.”
