Belgias asuvas NATO õhuväebaasis tähistas president Zelenski oma suurimat saavutust, tervitades viit Ukraina uut F-16 pilooti. Üle tema õla, eelmisel nädalal hoolikalt kaamerate jaoks sätitud, ilmus mees, kes esindab kriitikute väitel tema suurimat viga.

Kui Zelenski esimene valitud ametiaeg lähenes lõpule, väljendasid kõrged valitsus-, sõjaväe-, õiguskaitse- ja diplomaatilised allikad anonüümselt muret kasvava sõltuvuse pärast tema kantselei ülemast Andri Jermakist, keda süüdistatakse isikliku võimu koondamises ning demokraatlike protsesside allasurumises, vahendab Times.

Alates sõjaseisukorra kehtestamisest 2022. aastal, mis võimaldab Zelenskil jääda ametisse kuni sõja lõpuni, on Jermaki autoriteet ületanud kõigi Ukraina valitud ametnike omad peale presidendi. Mõned allikad lähevad isegi niikaugele, et kirjeldavad teda mitmes intervjuus kui „de facto riigipead” või „Ukraina asepresidenti”.

Diplomaatilised allikad kaebavad, et ta kontrollib täielikult juurdepääsu presidendi juurde, näiteks G7 riikide suursaadikud suunati hoopis Jermaki audientsile.

Presidendi kantselei tõrjus kriitikat kui „propagandarünnakuid”, märkides, et Zelenski kohtub regulaarselt suursaadikutega, kuid viibib sageli riigist väljas või tal on muid pakilisemaid kohustusi. Zelenski administratsioon väidab, et kriitika tuleneb Jermaki vahetust, kuid tõhusast juhtimisstiilist, osutades tema edule algatustes, mis hõlmavad rahvusvaheliste partnerite kaasamist järgmisel nädalal Šveitsis toimuvale rahutippkohtumisele.

„Selles töös on raske kõigiga sõbraks jääda,” ütles Zelenski kantselei pressiesindaja. „Kuid president Zelenski on see, kes teeb kõik peamised otsused.”

Sõjaväeametnikud on samal ajal süüdistanud 52-aastast Jermakki kindral Valeri Zalužnõi presidendist eemal hoidmises ja lõpuks tema vallandamises relvajõudude juhi kohalt veebruaris. Nad väidavad, et Jermak pidas Zalužnõid oma autoriteedi rivaaliks.

„Mundris inimesed on harva poliitiliste otsustega rahul,” ütles presidendi pressiesindaja. „Valeri Zalužnõid ei vallandatud, ta on määratud suursaadikuks Ühendkuningriigis, mis tähendab suurt usaldust.”

Pressiesindaja lisas, et kõik presidendi kantselei sõjaseisukorra ajal toimingud alluvad spetsiaalsetele julgeolekuprotokollidele ja seetõttu on Jermakil tema põhiseaduslike volitustega kooskõlas seaduslik roll ülemjuhataja peakorteris ning riiklikus julgeoleku- ja kaitsenõukogus.

Valitsuse sisering süüdistab Jermakki ka peaministri asetäitja Oleksandr Kubrakovi vallandamises eelmisel kuul pärast seda, kui ta teatas Zelenski partei saadikute püüdlustest talle altkäemaksu anda.

Nii kindralit kui ka peaministri asetäitjat, kes vastutas Ukraina infrastruktuuri eest, austati laialdaselt nende terviklikkuse, pädevuse ja sõltumatuse pärast.

Kasvab mure selle pärast, et Zelenski toetub üha enam käputäiele kodumaistele otsutajatele – hirm muutub teravamaks, kuna presidendile vahetut juurdepääsu omavate ametnike arv väheneb, samal ajal kui Jermaki meeskond kasvab.

„Olin umbes viie inimese seas, kellel oli otsene juurdepääs presidendile, see nõunike ring oli äärmiselt piiratud,” ütles Zelenski endine majandusnõunik Oleh Ustenko, kes vabastati märtsis ilma selgitusteta. „Siis on ilmselt mitukümmend isikut, kes personaliülemat Jermakki nõustavad. Lisaks asjatundjatele on kõik kantselei juhataja alluvuses ja tal on mitu asetäitjat.”

Kahe neist asetäitjatest, Oleh Tatarov ja Kõrõlo Tõmošenko, kes on nüüd kaitseminister Rustem Umerovi põhinõunik, poliitiline tegevus on pannud nördima korruptsioonivastased järelevalveorganid, kes viitavad teadetele nende väidetavast seotusest altkäemaksuskandaalidega.

„Vaatamata kõikidele rahvusvaheliste partnerite taotlustele juhib Tatarov endiselt õiguskaitsereformi, mis on jabur,” ütles korruptsioonivastase tegevuse keskuse tegevdirektor Darja Kalenjuk.

Ta märkis, et Tatarovit uuriti altkäemaksu võtmise pärast, lisades: „Selle asemel, et teda vallandada, andis presidendi kantselei uutele prokuröridele ülesandeks tema juhtum üle võtta ja nad lõpetasid selle.”

Ühe kõrge õiguskaitseametniku sõnul kasutab Jermak Tatarovit kriminaalõigussüsteemi ametnike lojaalsuse tagamiseks. „Ta on äärmiselt tõhus, ta tunneb süsteemi ja selles olevaid inimesi,” ütles ametnik. „Tal pole moraalseid piiranguid ja ta teab, kuidas raha koguda.”

Tatarov on süüdistused tagasi lükanud, aga ka endise ehitusbossi hiljutised altkäemaksusüüdistused. Teda pole kunagi kuriteos süüdi mõistetud.

Korruptsioon on üha enam muutunud Valge Maja ja Kiievi vaheliste hõõrdumiste allikaks. USA välisminister Antony Blinken ütles eelmisel kuul oma Ukraina-visiidil, et Kiiev peaks „tagama, et korruptsioonivastane võitlus jätkuks kodus täpselt nii, nagu jätkub võitlus Venemaa agressiooniga rindel”.

Ukraina sõdurid kaevasid toona kiiruga kaevikuid, et tõrjuda Venemaa pealetungi Harkivis, imestades, miks neid varem ei ehitatud. Vastus võib peituda selles, et Jermak paigutas oma endise asetäitja Tõmošenko kaitseministeeriumisse, kus talle anti ülesandeks 647 miljonit dollarit maksnud kindlustuste ehitamise järelevalve.

Eelmisel aastal leidis riiklik korruptsiooniennetuse agentuur, et Tõmošenko oli sõitnud Porsche Taycaniga ja viibinud luksuskuurordis, samuti kuritarvitanud oma võimu, lubades alluvatel reisida välismaale, rikkudes riigi mobilisatsiooniseadusi. Lisaks leiti, et ta oli esitanud võltsitud dokumente, mille eesmärk oli kuritegude varjamine, tekitades küsimusi selle kohta, kuidas talle riigi julgeolekus nii tõsine roll on antud.

Zelenski eelkäija Petro Porošenko endine kantselei töötaja Jarema Duhh ütles, et Harkivi kaitsevägede korruptsioonisüüdistustele oli „üsna otsene” vastuseis. „Näidake dokumente, näidake plaane, mis ei ole salastatud, pange süüdistused lukku – seda ma teeksin selles olukorras.”

Presidendi kantselei sõnul ei ole kriitikud esitanud konkreetseid tõendeid omastamise väidete toetuseks, kuid „sõltumatud korruptsioonivastased organid uurivad praeguste ametnike tegevust”. Pressiesindaja ütles: „Meil ei ole puutumatuid, kuid süü tuleb kohtus tõestada.”

Kreml on püüdnud ära kasutada Jermaki suurenenud mõjuvõimu, korruptsioonisüüdistusi ja Zelenski ametiaja lõppemist, et teha valepropagandat, väites, et Ukrainast on saanud autokraatia. Vaatamata murele Jermaki rolli pärast, peavad ukrainlased Zelenskit endiselt riigi seaduslikuks juhiks, ütles Duhh.

„Pole ühtegi terve mõistusega Ukraina poliitikut, kes seab kahtluse alla tema presidendi- või parlamentaarse legitiimsuse. Valimiste korraldamiseks pole turvalist viisi – venelased saadavad õhku vaid paar MiG-i ja üle riigi on õhurünnaku häire, kaubanduskeskused ja avalikud ruumid peavad uksed sulgema ning see kehtiks ilmselgelt ka valimisjaoskondade kohta.”

Isegi presidendi kõige teravamad kriitikud ütlevad, et tal on veel aega kurssi muuta. „Oleme näinud Zelenskit üsna erineva presidendina, olenevalt sellest, kes on tema personaliülem,” ütles Kalenjuk. „Tema suur viga on usaldada nii palju volitusi Jermakile, kes on selgelt võimust joobunud.”