Euroopa Ülemkogu otsustas 27. juunil Brüsselis toimunud kohtumisel EL-i kõrgetasemelised amrt9kohad. Sakslannale Ursula von der Leyenile tehakse ettepanek jätkata komisjoni presidendina. Eesti peaminister Kaja Kallasest saab välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Euroopa Ülemkogu eesistujaks valiti Portugali endine peaminister Antonio Costa.

Soomet kohtumisel esindanud peaminister Petteri Orpo toetas valikuid igati.

„Ametisse nimetamise pakett on geograafiliselt ja poliitiliselt tasakaalustatud. Otsus tagab EL-i toimimise ja järjepidevuse. Tulevasel komisjonil tuleb lasta esimesel võimalusel oma tööd alustada,” ütles peaminister Orpo.

Riigipead kinnitasid ka EL-i strateegilise tegevuskava aastateks 2024–2029. Strateegiline tegevuskava on programm, mis toob välja liidu poliitilised eesmärgid ja prioriteedid järgmiseks viieks aastaks. Lisaks näitab see tulevase komisjoni tööd.

„Strateegiline programm kajastab meie põhieesmärke väga hästi. Konkurentsivõime tugevdamine, Euroopa üldise ohutuse parandamine ning biomajanduse ja ringmajanduse edendamine on tekstis sees. Võib öelda, et meie eesmärk sai täidetud,” teatas peaminister Orpo.

Euroopa Ülemkogu pidas strateegilise arutelu Ukraina üle ja vahetas arvamusi president Volodõmõr Zelenskiga. Lisaks allkirjastasid riigipead lepingu EL-i ja Ukraina julgeolekukohustuste kohta.

Peaminister Orpo rõhutas, et Ukrainale tuleb jätkata tugevat poliitilist, majanduslikku ja sõjalist toetust. „Mul on väga hea meel, et EL-i tasandil on saavutatud kokkulepe kasutada külmutatud Venemaa keskpanga vahenditest raha Ukraina toetuseks,” ütles Orpo.

EL-i riigipead arutasid ka julgeolekut ja kaitset. Peaminister Orpo sõnul tuleb Euroopa kaitsetööstust ja selle rahastamist veelgi tugevdada. Ta tõi välja Euroopa Investeerimispanga (EIP) keskse rolli.

„Kuigi EIP on oma reegleid juba leevendanud, on rahastamise saamiseks siiski vaja täiendavaid samme. Tulevases finantsraamistikus tuleb uurida ka võimalusi kaitsesektori toetamiseks,” ütles peaminister Orpo.

Euroopa Ülemkogu arutas ka olukorda Lähis-Idas, rännet, hübriidohtusid ja EL-i sisereforme. Komisjonil paluti koostada Musta mere piirkonna strateegia. Euroopa Ülemkogu väljendas muret hiljutiste sündmuste pärast Gruusias ja hoiatas riigi ametiasutusi EL-ile lähenemise ohustamise eest.