Moskva sõjaline ekspert väitis, et Venemaa suudaks kolmanda maailmasõja puhkemisel Suurbritannia ja Prantsusmaa tuumaheidutusvahendid välja lülitada „ühe päevaga”.
RUSSTRATi instituudi direktori asetäitja dr Juri Barantšik teatas, et 24 tunni jooksul pärast Ukraina konflikti hüpoteetilist üleminekut tuumasõjaks kaotab Venemaa „Suurbritannia ja Prantsusmaa tuumapotentsiaali”, vahendab Daily Mail.
Telegrami kanalis kirjutas ta, et Briti ja Prantsuse tuumaarsenali sihikule võtmine „jätaks Euroopa ilma sõjalis-geopoliitilisest staatusest” ja vähendaks tuumariikide arvu üheksalt seitsmele.
„Kui me tõmbame välja Suurbritannia ja Prantsusmaa tuumahambad, ei ole NATO blokil enam Euroopa operatsiooniväljal mingit võimalust,” kinnitas ta.
Dr Barantšik, kes kutsus selle aasta alguses tungivalt üles rünnata Briti Type 45 hävitajat, mis on võimeline kinni pidama raketiohud ütles, et Suurbritannia kahanevat heidutusvõimet oleks lihtne võita, kuna „kogu tuumapotentsiaal alates 1998. aastast” on põhinenud neljal Vanguard-klassi allveelaeval Šotimaal Faslane’is.
Kommentaarid tulid pärast seda, kui avalikustati plaanid rajada Venemaa linnadesse „mobiilsed moodulvarjundid”, mille eesmärk on „kaitsta elanikkonda igat tüüpi kaasaegsete relvade, sealhulgas tuumarelvade mõjude eest”.
Dr Barantšik kirjutas, et Suurbritannia ja Prantsusmaa arsenalide hävitamine võimaldaks Venemaal esitada Euroopa Liidule „ultimaatumi”, kusjuures USA ei soovi Venemaad otsesesse tuumakonflikti kaasata.
„Seda tuleb teha ajal, mil Valges Majas toimub vahetus,” hindas ta käesoleval nädalal avaldatud pikas postituses.
Geopoliitika asjatundja ei avaldanud, kuidas Venemaa korraldab rünnakuid Suurbritannia allveelaevade ja baaside vastu, pidades seda sõjaväeametnike asjaks, kuid märkis, et Suurbritannia heidutusvõime väheneb Ühendkuningriigi ümber ja see on remondis.
Ta lisas, et Prantsusmaad oleks „keerulisem” välja võtta kui Suurbritanniat, kuna selle heidutus on laiemalt levinud.
„Aga see on ikkagi lahendatav. Veelgi enam, ühe päeva jooksul,” sõnas ta.
„Pika kurnamissõja asemel jätame ühe päevaga Prantsusmaa ja Suurbritannia ilma nende tuumarelvadest ja hävitame kogu Euroopa,” kirjutas ta.
„Me võtame neilt ära tuumariigi staatuse ja muudame radikaalselt kogu Euroopa julgeolekusüsteemi,” märkis ta.
Postitus tõi esile Venemaa tajutavad prioriteedid. Dr Barantšik jätkas vihjamist, et sellised meetmed võimaldaksid Kremlil sundida USA-d lõpetama Kiievi sõjaline ja rahaline toetamine.
Alles eelmisel nädalal andis USA Ukrainale välja uue rahastamisvooru kuni 275 miljoni dollarini, kusjuures Kiiev nõudis hädasti vajalikke rakette, et suruda tagasi Venemaa edasitung Harkivi ümber.
Moskva-poolne Harkivi ametnik väitis, et Vene väed on võtnud kontrolli alla Lõptsi lähedal asuvad strateegilised künkad, võimaldades vägedel „kontrollida kõiki tarneteid” Striletša-Lõptsi piirkonnas.
Sellegipoolest, kuna sõda kestab juba kolmandat aastat, on mõned Euroopa liidrid võtnud Venemaa vastu tugevama hoiaku, olles langenud Kremli tuumakättemaksu ähvarduste alla.
Nüüd on avalikustatud plaanid rajada Venemaa linnadesse mobiilsed moodulvarjendid, et kaitsta elanikkonda igat tüüpi kaasaegsete relvade, sealhulgas tuumarelvade mõjude eest.
Nn KUB-M sisaldab kahte moodulit: varjualused ruumid 54 inimesele ja tehniline blokk.
Venemaal avalikustatud plaanide kohaselt on KUB-M peamine eelis teiste tsiviilkaitsestruktuuride ees mobiilsus.
„Vajadusel saab need transportida maanteel või raudteel uude kohta ja ühendada olemasolevate tehnovõrkudega,” märgiti
KUB-M kaitseb väidetavalt 48 tundi õhulööklainete ja tuumaplahvatuse valguskiirguse, piirkonda tungiva kiirguse ja radioaktiivse saaste, tavarelvade plahvatusohtlikkuse ja killustumise, ehituskonstruktsioonidelt langeva prahi, samuti ohtlike kemikaalide ja tulekahju eest.
Need moodulid on kujundanud ülevenemaaline tsiviilkaitse ja hädaolukordade uurimisinstituut.
Putini hääletoru ja endine president Dmitri Medvedjev rõhutas taas, et Venemaa pidev tuumasõja retoorika ei ole hirmutamine ega tuumabluff.
„Praegune sõjaline konflikt Läänega areneb halvima võimaliku stsenaariumi järgi,” hoiatas ta. „NATO kasutatavate relvade võimsus suureneb pidevalt. Seetõttu ei saa täna keegi välistada konflikti üleminekut lõppfaasi.”
Kuna USA on nüüdseks eraldanud Ukrainale 61 miljardi dollari suuruse abi, mis kiideti heaks aprilli lõpus, ja NATO soovib liikmesriikidelt täiendavat toetust saada vähemalt 40 miljardit dollarit aastas, on Venemaa püüdnud rahustada neid, kes on sissetungi vastu, jätkates tuumakatastroofiga ähvardamisega.
Putin hoiatas alles teisipäeval, et lääneriikidel on „rasked tagajärjed”, kui nad lubavad oma relvadega Ukrainast Venemaale tulistada.
„Euroopas, eriti väikestes riikides, peaksid nad olema teadlikud, millega nad mängivad,” ütles Venemaa president Usbekistani visiidi ajal.
„Nad peaksid meeles pidama, et riikidena, kus on väikesed ja tihedalt asustatud territooriumid… Nad peaksid seda meeles pidama, enne kui räägivad Venemaa ründamisest,” märkis ta.
Venemaa sissetungi poolt ohustatute hulgas olev Poola, millel puudub tuumaheidutus, on keeldunud välistamast vägede saatmist oma ajaloolisele vaenlasele vastu, ja kavatseb 2035. aastaks välja panna Euroopa suurima armee.
Poola välisminister ütles, et riik ei tohiks välistada vägede saatmist Ukrainasse ja peaks Putinit hoidma põnevuses, kas selline otsus kunagi tehakse.
„Me ei tohiks ühtegi võimalust välistada. Las Putin arvab, mida me teeme,” ütles Radoslaw Sikorski intervjuus päevalehele Gazeta Wyborcza, kui temalt küsiti, kas ta saadab Poola väed Ukrainasse.
Selle kuu alguses kordas president Emmanuel Macron Sikorski arvamust, vihjates, et ta ei välistaks midagi – ekspertide sõnul peegeldasid kommentaarid tahet mängida Putiniga tema enda „strateegilise ebaselguse” mängu.
„Putin ei võta laualt midagi; ka meie ei peaks. Ja see hõlmab vägede saatmist, olenemata sellest, millises mahus see on teostatav,” ütles varajase hoiatamise ja ohtude levitamise grupi T-Intelligence asutaja ja juhtivanalüütik Vlad Şutea.
„Macron on üks väheseid Lääne-Euroopa juhte, kes mõistab strateegilise ebaselguse väärtust,” ütles ta.
