USA ja liitlaste luureametnikud jälgivad sabotaažioperatsioonide kasvu Euroopas, mis on nende sõnul osa Venemaa kampaaniast, mille eesmärk on õõnestada toetust Ukraina sõjategevusele.
Varjatud toimingud on enamasti olnud süütamised või süütamiskatsed, mille sihtmärgiks on lai valik asukohti, sealhulgas ladu Inglismaal, värvitehas Poolas, kodud Lätis ja mis kõige veidram, Ikea kauplus Leedus, vahendab New York Times.
Kuid inimesi, keda süüdistatakse Vene operatsioonides osalemises, on vahistatud ka süüdistatuna USA sõjaväebaaside vastu suunatud rünnakute kavandamises.
Kuigi teod võivad tunduda juhuslikud, väidavad Ameerika ja Euroopa julgeolekuametnikud, et need on osa Venemaa kooskõlastatud jõupingutustest, mille eesmärk on aeglustada relvavedu Kiievisse ja tekitada mulje, et Euroopas kasvab vastuseis Ukraina toetamisele. Ja ametnike sõnul juhib kampaaniat Venemaa sõjaväeluure rühmitus GRU.
Rünnakud ei ole vähemalt seni katkestanud relvavoogu Ukrainasse ja tõepoolest pole paljud sihtmärgid sõjaga otseselt seotud. Kuid mõned julgeolekuametnikud väidavad, et Venemaa üritab külvata hirmu ja sundida Euroopa riike lisama turvalisust kogu relvade tarneahelas, lisades kulusid ja aeglustades saatmise tempot.
NATO ja Euroopa liidrid on hoiatanud kasvava ohu eest. Eesti peaminister Kaja Kallas ütles eelmisel nädalal, et Venemaa peab Euroopa vastu „varjusõda”. Poola peaminister Donald Tusk teatas 12 inimese vahistamisest, keda süüdistatakse Venemaa luure kasuks „vägivallas, süütamises ja süütamiskatses”.
Norra peaminister Jonas Gahr Store ütles, et Venemaa kujutab endast „tõelist ja tõsist ohtu” pärast seda, kui tema riik hoiatas võimalike rünnakute eest, mis on suunatud energiatootjatele ja relvatehastele.
Seoses kasvava murega sabotaaži pärast kohtuvad NATO suursaadikud järgmisel kuul USA riikliku luuredirektori Avril Hainesiga. Proua Haines annab luureülevaate Venemaa sõja kohta Ukrainas, kuid arutab ka Moskva varjatud sabotaažikampaaniat Euroopas.
Julgeolekuametnikud ei avalda oma luureandmeid, mis seovad sabotaaži GRU-ga, kuid Ameerika ja Briti spiooniteenistused on tunginud sügavalt GRU-sse. Enne sõda Ukrainas avaldasid USA ja Suurbritannia salastatusest vabastatud luureandmed, mis paljastasid erinevaid GRU katseid luua vale ettekääne Venemaa sissetungiks.
Vaatamata GRU riskantsele mainele, ütlesid USA ja Euroopa julgeolekuametnikud, et Venemaa käitub oma sabotaažiga mõnevõrra ettevaatlikult. Sellega tahetakse tähelepanu juhtida salapärastele tulekahjudele, kuid mitte nii palju, et saaks otseselt kedagi süüdistada.
Endine USA luureametnik Andrea Kendall-Taylor ütles, et Venemaa plaan võib olla Euroopa otsustusvõime nõrgendamine. Kuigi see tulemus võib olla kaheldav, ütles ta, et Euroopa ja USA jaoks on oluline sabotaažikampaaniale reageerimiseks kokku tulla.
„Venemaa strateegia on jaga ja valluta,” ütles Kendall-Taylor, kes on praegu Ameerika Ühendriikide uue julgeoleku keskuse vanemteadur. „Praegu ei ole see Venemaa jaoks väga kulukas strateegia, sest me kõik reageerime eraldi. Seetõttu on oluline, et aja jooksul reageeriksime kollektiivselt.”
Lootes just seda teha, on Briti ja teised Euroopa diplomaadid survestanud riike tooma Venemaa varjatud operatsioone julgemalt esile.
Üks esimesi hiljutisi Venemaale omistatud sabotaažiakte oli märtsikuu tulekahju Londoni laos. Võimude sõnul oli ladu seotud püüdega varustada Ukrainat, kuid nad on esitanud vähe üksikasju.
Juhtunust teavitatud julgeolekuametnikud ütlesid, et GRU operatiivtöötajad kasutasid Inglismaal Sussexis asuvat Venemaa diplomaatilist hoonet, et värvata kohalikke elanikke süütamist korraldama. Neljale Briti mehele on esitatud süüdistus süütamises ja ühele neist välisluureteenistuse abistamises.
Vastuseks saatis Suurbritannia riigist välja luureteenistustes töötava Vene sõjaväelase ja sulges mitu Venemaa diplomaatilist hoonet, sealhulgas GRU operatsioonikeskuse Sussexis.
Kohalike värbajate kasutamine on julgeolekuametnike sõnul olnud hiljutise sabotaažikampaania tunnuseks. USA ja Euroopa ametnikud ütlesid, et see on osaliselt seotud rünnakute tuvastamise raskemaks muutmise ja sellega, et need tunduksid olevat kodumaise vastuseisu tulemus Ukraina toetamisele.
Venemaa sabotaažiaktid Euroopas pole tundmatud. Vene sõjaväeluure lasi 2014. aastal Tšehhis õhku laskemoonalao, kuigi riik süüdistas Venemaad avalikult alles seitse aastat hiljem.
Euroopa valitsused saatsid Vene spioonid oma pealinnadest välja pärast seda, kui endine Vene luureohvitser mürgitati Inglismaal Salisburys 2018. aastal ja pärast Moskva sissetungi Ukrainasse 2022. aastal. Väljasaatmised vähendasid dramaatiliselt Venemaa võimet rünnakuid korraldada, ütles Strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuse Euroopa, Venemaa ja Euraasia programmi juht Max Bergmann.
„Vene luuretegevus on Euroopas palju häiritud,” ütles Bergmann. „See tekitas pausi ja Ukraina sõda neelas Venemaa luureandmed. Nüüd on nad tagasi ja tõenäoliselt üritavad nad end üles ehitada.”
Pärast sissetungi on Venemaa püüdnud mitte laiendada sõda NATO territooriumile. Kuid Kendall-Taylor ütles, et Venemaa soovib õõnestada allianssi ja selle toetust Ukrainale.
Sõja esimeses pooles läks Venemaa sõjaväel kehvasti ja selle luureagentuurid olid liiga hajameelsed, et Läänes salaoperatsioone läbi viia. Kuid tänu oma hiljutisele lahinguväljal saavutatud edule ja taastuvale sõjatööstusele on see pühendanud rohkem ressursse varjatud operatsioonidele.
„Nad tahavad viia sõja Euroopasse, kuid nad ei taha sõda NATO-ga,” ütles Kendall-Taylor. „Nii et nad teevad kõiki neid asju, mis pole tavalised rünnakud.”
Õige vastuse loomine on aga keeruline. USA ja Euroopa on Venemaale juba sanktsioonid kehtestanud ja Vene spioonid riigist välja saatnud.
„Oleme väga delikaatses olukorras, sest asjad on juba piiri peal, Kreml on juba paranoiline,” ütles Bergmann. „Seega peavad Lääne liidrid reageerima väga ettevaatlikult.”
