Lõuna-Euroopas kuumeneb suve tulekuga ka massiturismi vastane kampaania. Kanaaria saartel on osa kohalikke turismist põhjustatud hädade tõttu isegi näljastreiki alustanud, edastab BBC. Nädalavahetusel on Mallorcal ja Ibizal oodata turistide-vastaseid meeleavaldusi.
Kas soomlane julgeb enam reisida sihtkohtadesse, kus kohalikud inimesed turiste minema peletavad?
Aprillis toimus Tenerifel ja teistel Kanaari saartel ajalooline meeleavaldus, mil kümned tuhanded avaldasid meelt saare tähtsaima elatusallika vastu. Massiturismi vastasel meeleavaldusel kostis dramaatilisi karjeid. „Kanaaridel on omad piirid!”, „Siin elavad ka inimesed!”, „Me ei taha, et meie saar sureks!”.
Meeleavaldajad nõuavad saarele saabuvate turistide arvu piiramist, keskkonnamaksu ja turismiga seotud ehitusprojektide peatamist, vahendab Forbes.
Reedel, 24. mail toimus samasugune turismivastane meeleavaldus Ibizal, teatab Diario de Ibiza. Meeleavaldust korraldav kodanikurühmitus Prou Evissa nõudis muu hulgas sõidukite ja hotellikohtade arvu piiramist saarel, samuti „illegaalse majutuse” kontrolli alla võtmist.
Viha tekitab muuhulgas Airbnb veebileht, mis tõstab kohalikel elanikel eluaseme hinda, kui kortereid kasutatakse lühiajaliseks välja üürimiseks.
Organisatsioon julgustas kõiki, kes soovivad, et neid koheldaks austusega, meeleavaldusega liituma. Kohalikud võimud lubati võtta vastutusele, kuna nad ei arvesta kohalike elanike survega.
Sarnane meeleolu on täna laupäeval Mallorcal.
„Peame 25. mail minema tänavatele. Ütlema massiturismile, et nüüd piisab, piisab meie territooriumi hävitamisest, et meie, kes elame saartel, kannatame kaitse puuduse all,” teatab meeleavalduse korraldaja El Banc del Temps de Sencelles.
Meeleavaldajad nõuavad võimudelt, et kohalikku elulaadi tuleb kaitsta.
Me ei taha, et Mallorcast saaks luksuskuurort, öeldakse teadaandes.
Mõned populaarsed puhkusesihtkohad on näidanud välja otsest vihkamist turistide vastu. Kanaari saartele on ilmunud grafitid, kus turistidel kästakse minna tagasi sinna, kust nad tulid, edastab Briti väljaanne Daily Mail.
Inglise keeles on grafitil kirjas näiteks „Tourist go home” („Turist, mine koju”), „Minu kannatused, sinu paradiis” või „Kanaari saarte keskmine palk on 1200 eurot”.
Mida arvata meeleavaldustest, räägib Iltalehtile massiturismiga kursis olev Soome teadlane Vilhelmiina Vainikka.
Vainikka sõnul on geograafia üks tegur, mis seletab äärmist frustratsiooni just Kanaari ja Baleaari saartel. Samal ajal on turismi maht tohutult kasvanud.
Need on saartest rääkides väga piiratud kohad. Siin näete selle pideva kasvu võimatust. Mingil hetkel tuleb piir ette, kui palju inimesi ühele saarele ära mahub, et seal oleks ka kohalikke, sõnab ta.
Vahemere maades tekitab saarte kandevõimele suuri probleeme eelkõige kruiisiturism. Laevadelt pääseb sadamasse korraga liiga palju turiste, isegi kümneid tuhandeid päevas.
Varem on need laevad olnud väiksemad kui praegu, mil ühel laeval on tuhandeid turiste, märgib ta.
Teised eriti problemaatilised kohad on ajaloolised paigad nagu Veneetsia ja Dubrovnik Horvaatias. See puudutab ajaloolisi paiku, mille pindala on väga väike. Lisaks on nad tohutult kuulsad.
Dubrovnik muu hulgas seetõttu, et see oli üks seriaali „Troonide mäng” võttepaiku.
Vainikka ei usu, et kohalike viha ja frustratsioon on suunatud otseselt turistide endi või ilmtingimata isegi turismitööstuse enda vastu. See puudutab olukorda tervikuna ja frustratsiooni mõjutavad kohalike elanike endi elutingimused. Näiteks vesi ja elekter võivad olla piiratud või eriti kallid.
Mallorcal on igal suvel olnud olukord, kus kohalikud peavad vett säästma. Samas on piirkonnas golfiväljakud ja luksushotellid suurte basseinide ja spaadega ning kunstlikult niisutatud muruplatsidega.
Kohalike vihast saab aru, kui neil palutakse näiteks veekasutust piirata ning seal on basseinialad ja puhkusekäitumine. See tekitab loomulikke emotsioone, märgib Vainikka.
Kliimamuutus kuivatab ja soojendab Vahemere piirkonda veelgi, mistõttu olukord on muutumas hullemaks.
Meeleavaldustel on kohalikke võimuesindajaid süüdistatud ka korruptsioonis. Kanaaridel toimunud meeleavalduse üks korraldajatest Antonio Bullon suunas oma kriitika kohalikele otsustajatele.
„Võimud peavad viivitamatult lõpetama selle korrumpeerunud ja hävitava mudeli, mis kurnab ressursse ja destabiliseerib majandust,” ütles ta Reutersile.
Vainikka sõnul võib turismi planeerimine viha tekitada ka ilma otsese korruptsioonita.
Otsuste tegemisel ja turismi planeerimisel võib olla lünki. Või siis esineb korruptsiooni ja otsused ei lähe teatud reeglite või seaduste järgi, märgib ta.
Sarnast nähtust nagu lõuna pool võib Vainikka sõnul kohati näha ka näiteks Lapimaal. Maakasutuse ja taristuga on seotud palju keerulisi küsimusi ning erinevad osapooled tahavad erinevaid asju. Kui on korruptsioon või kahtlused selles, muutub olukord veelgi raskemaks.
Kui on luksushotell või midagi muud, mis piirab kohalikku juurdepääsu teatud piirkonda. See mitte ainult ei hävita loodust, nagu alati ehitades, vaid loob ka kohti, kuhu kohalikel ei pruugi olla [juurdepääsu].
Tekib keeruline küsimus:
Kellele see piirkond kuulub? Kas see on kohalike või välisinvestorite käes?
Vainikka sõnul mõjutab kohalike inimeste suhtumist ka see, kui tugevalt on nende elatus seotud turismiga ja millisest turismist räägitakse. Luksusreisid, peoreisid ja perereisid on kõik väga erinevad.
Mallorca ja Ibiza otsustasid turistide häirivat käitumist ohjeldada alkoholimüügi keelamisega, mis pani osa Briti turiste rahunema.
Kas julgetakse Kanaari saartele või Mallorcale üldse enam reisida?
Kui soovite kindlasti reisida Veneetsiasse või Dubrovnikusse, soovitab Vainikka valida mõni muu aeg.
Vainikka sõnul on reisimisel suurim probleem lennuliiklus. Kui soovite säästvalt reisida ja teil on selleks võimalus, võite Veneetsiasse sõita mööda maad.
Kas turismi hinda peaks tõstma, et inimesed vähem liiguksid?
Vainikka sõnul tuleks lennuliiklust piirata, kuid kuidas seda teha, et olukord oleks õiglane, ta öelda ei oska.
Ma arvan, et see on suur sotsiaalne ja ka inimõiguste probleem, kui inimeste liikumisvõimalusi hakatakse piirama. Me ei saa vahet teha lihtsalt puhkusereisidel ja sellel, kas inimesed käivad sugulaste või sõprade juures või ärireisil. Mida siis lõpuks piiratakse? küsib ta.
Turismivastane jutt tekitab muret ka turismisihtkohtades. Rahvuskonservatiivse partei Vox esindaja Baleaaride parlamendis Manuela Cañadas hoiatas turistidevastase jutu ohtude eest.
Peame turismi parandama ja levitama mitme erineva kuu peale, ütles ta väljaandele Cronica Baleari.
Samas hoiatab ta turismivastaste sõnumite eest, milles süüdistab vasakpoolseid.
Kahjuks toovad need turismifoobsed sõnavõtud kaasa vaid vaenu külvamise turismi vastu ning võib-olla võime sattuda tööpuudusesse ja nälga, märgib ta.
Toetame kvaliteetset turismi, sest Baleaaridel elame turismist ja me ei saa hävitada ainsat praktiliselt eksisteerivat elatisallikat ning alustada selliste ohtlike sõnumitega, lisab ta.
Vainikka ütleb, et ta ise pole perega lennukiga puhkusereise välismaale ette võtnud. Kooliealistel lastel pole neid tema sõnul vaja läinud. Ta ise on käinud kolm korda Kreekas uuringuid tegemas, kuid vabal ajal ta lõuna poole ei suundu.
Mul ei ole väga hea kuumataluvus. Isegi Soomes on juba häda, kui on üle 30. Eelistan minna rahulikumal ajal, kevadel või sügisel, märgib ta.
Üks võimalus reisipalavikku ohjeldada on Vainikka sõnul lugemine.
Viimati käisin Pariisis 2009. aastal, aga mulle meeldib lugeda Pariisi kohta raamatuid. Võib-olla on see teatud tüüpi inimese omadus, et ta suudab seda niimoodi kogeda, lisab ta.
