Soomlased kolivad välismaalt tagasi pärast valitsuse otsust pensionide maksmine lõpetada

Soome valitsuse otsus lõpetada pärast aastavahetust välismaal rahvapensioni maksmine hakkab Fuengirola igapäevaelus juba tunda andma. 48-aastane soomlanna Riikka, kes elas koos abikaasaga üle kahe aasta Hispaania päikeserannikul, pakkis kolimiseks oma asjad kokku. Teda ei näe enam rannapuiesteel oma kolme väikese saksa spitsiga jalutamas, nagu ta oli seni teinud. Perekond peab Soome tagasi kolima, kuigi ei tahtnud.

Juunis kolime Soome tagasi ja see saab olema päris raske, rääkis Riikka keset kolimissaginat Iltalehtile.

Riikka on psoriaatilise reuma tõttu töövõimetuspensionil. Ta kolis Hispaaniasse tervislikel põhjustel, kuid Soome valitsuse otsus lõpetada rahvapensioni maksmine välismaal vähendab tema niigi väikest sissetulekut poole võrra. Riikka ja tema abikaasa ei saa endale enam lubada elamist Fuengirolas, kus üürihinnad on viimasel ajal selgelt tõusnud.

Riikka on šokeeritud ja pettunud valitsuse otsusest, mida ta peab valeks. „See viiakse EL-i komisjoni,” ütleb ta.

Euroopa Komisjoni ülesanne on muuhulgas jälgida õigusaktide kohaldamist liikmesriikides.

Riikka on muudatusele vastu. Ta on rääkinud enda olukorrast sotsiaalmeedias, Fuengirola.fi veebiväljaandes ja Yle-le. Tema hinnangul on Soome valitsuse otsus vastuolus EL-i seadustega.

Kaubad, inimesed ja raha peaksid EL-is vabalt ühest riigist teise liikuma, märkis ta Yle-le.

Riikka puhul pole olukord vaba, sest tema sissetulek langeks ilma 497-eurose rahvapensionita ligi poole võrra. Lühikese tööstaaži tõttu saab Pulliainen tööpensioni vaid 590 eurot, millest elamiseks ei piisa. Rahvapensioni eesmärk on tagada inimese põhisissetulek.

Riikka saab haiguse raviks haiglas bioloogilist ravimit, mida antakse iga kuue nädala tagant tilgutiga. Seetõttu pidas ta parimaks tagada ravi jätkumine ja tagasipöördumine Soome. Kuid Riikka jaoks, kes talvel eriti liikuda ei saa, on kolimine üldiselt halb lahendus.

Soome valitsuse eesmärk on säästa 38 miljonit eurot, jättes pärast aastavahetust välismaale rahvapensionid maksmata.

Välismaal elavate rahvapensioni saajate jaoks teeb olukorra eriti keeruliseks see, et muudatus peaks jõustuma õige pea. Kui Kela umbes kaks nädalat tagasi teatas, et jätkab esialgu pensionide maksmist tavapäraselt, andis see mõnele vähemalt väikese lootussädeme, et ehk ei kehti muudatus kõikidele rahvapensioni saavatele gruppidele.

Iltalehti teatas otsusest aprillis, kui teatas, et eelmisel, 2023. aastal sai välismaal Kela rahvapensioni 25 691 inimest. Hüvitised olid peamiselt vanaduspensionid ning rahvapensioni keskmine suurus oli 132 eurot kuus. Lisaks vanaduspensionile kuuluvad rahvapensioni toetuste hulka töötuspension, leskede ja laste perepension ning rehabilitatsioonitoetus.

Kõik, kes kardavad oma rahvapensionist ilma jääda, ei taha end avalikult nimetada, kuigi on vihased ja isegi meeleheitel. Iltalehtiga võttis ühendust aastaid Hispaania päikeserannikul elanud naine, kes on vihane ega tea, kuidas pensionist ilma jäädes ellu jääda. Ta räägib sellest vaid anonüümselt, sest arvab, et on juba „ilmselgelt võimude range jälgimise all”.

Tema mõtted pole tuulest võetud, vähemalt selle põhjal, kuidas on kommenteeritud nende intervjuusid, kes varem oma olukorrast rääkisid. Osa kommentaare on pooldavad, kuid suur osa kommenteerijatest peab rahvapensioni maksmist välismaal elavale inimesele täiesti valeks ja pensionisaajaid lausa süsteemi kuritarvitajateks. Mõnes kirjutises on selgelt tunda kahjurõõmu, et rahvapensioni saaja peab Soome tagasi pöörduma.

Ma ei taha neile lisajõudu anda, ütleb päikeserannikult Soome naasta plaaniv naine. Tema arvates on praeguses olukorras kõige hullem teadmatus tuleviku suhtes.

Suurim probleem on see teadmatus. Keegi ei tea, mida tehakse või ei tehta. Inimesed peavad siiski otsuseid langetama, sõnab ta.

Naine ütleb, et valitsuse tasandil ei tohiks nii suuri otsuseid teha sinna-tänna „nagu tuulelipp”.

Jah, inimestel peaks olema võimalus usaldada otsustajaid ja oma elu edasi ehitada, toetudes mingisugusele järjepidevusele, ütleb naine.

Riikka pole ainus, keda valitsuse säästueesmärk vihale ajab. Hiljuti 90-aastaseks saanud Antti on Rootsis elanud üle 50 aasta. Ta kirjeldas hiljuti Iltalehtile otsust rahvapension ära võtta kui jõhkrat tegu.

See on suur rööv inimelu vastu. See on lausa inimeste näljasurm, sõnas ta.

Rootsis elab umbes 18 000 Soome rahvapensioni saajat.

Kommentaarid
(Külastatud 5,897 korda, 1 külastust täna)