Soome lööb NATO-s Baltimaadest lahku ja läheb otse USA alluvusse, et saada kindlamat kaitset

Soome, mis algul pandi NATO-s kokku Baltimaadega ja allus Hollandis Brunssumis asuvale staabile, lööb nüüd lahku ja läheb otse USA Norfolki staabi alluvusse, et saada kindlamat kaitset.

Muutust läks USA-sse vormistama Soome kaitseminister Antti Häkkänen. Lisaks soovib Soome saada endale NATO maavägede allstaapi, vahendab Yle.

Visiidi eesmärk on muuhulgas arutada USA ja Soome kaitsekoostöö süvendamist ning NATO kohalolekut Põhja-Euroopas. Päevakorras on muuhulgas ka see, kuidas korraldatakse edaspidi NATO struktuurid Soomes, Rootsis ja Norras.

Häkkänen kohtub oma reisi jooksul USA kaitseministri Lloyd Austini, mereväeministri Carlos Del Toro ja staabiülema kindral Philippe Lavigne’iga.

Häkkäneni sõnul on staabi Soome paigutamisele tugev toetus. Ta on pidanud läbirääkimisi muuhulgas teiste kaitseministrite ja NATO sõjalise juhtkonnaga.

Lõppkokkuvõttes on otsus poliitiline.

Olen kindel, et oleme õigel teel. Seetõttu arutatakse seda ka USA-ga. Püüame panna liidu suurimat riiki meie vaatenurka nägema, ütles Häkkänen.

Häkkäneni sõnul toetab staabi paigutamist Soome pikk maismaapiir Venemaaga ja riigikaitsevõime.

Oma reisi jooksul külastab Häkkänen ka Norfolki. Lisaks maaväe staabile taotleb Soome alalist kohta NATO Norfolki peastaabi alluvuses.

Hetkel asub Soome Brunssumi piirkondliku operatsioonistaabi alluvuses, mis asub Hollandis.

Soome liikumine Brunssumi alluvusest Norfolki on NATO-s ette valmistatud. Otsused tehakse eeldatavasti kevade jooksul.

Soome president Alexander Stubb on öelnud, et Soome seab eesmärgiks, et kõik Põhjamaad oleksid NATO-s just Norfolki grupis.

Kui Balti riigid kuuluvad Brunssumi staabi alla, siis Norfolkis on näiteks Norra.

Kaitseminister Häkkänen rõhutas, et Soome tahab siiski Norfolki minna. Staabi asukohta plaanib ta arutada ka USA kaitseministri ja mereväeministriga.

Häkkänen loodab, et Soome saab võimalikult kiiresti Norfolki alluvusse minna. Üleminek on võimalik ainult siis, kui Norfolk on piisavalt tugev Soome ja Rootsi vastuvõtmiseks.

See nõuab, et kõik Norfolki alla kuuluvad riigid annaksid piisavalt ressursse Norfolki tugevdamiseks. Vaja on ohvitseride väljaõppe mahu suurendamist ja selgeid lubadusi selle kohta, kui palju ohvitsere ja kui palju rahastust iga riik lubab. Loomulikult on Põhjamaadel selles võtmeroll, rõhutab Häkkänen.

Samuti on juhtimisstruktuuri osas vaja otsust NATO kaitseadministratsioonide ja riikide esindajate poolt. Soomel on selles osas tugev toetus Norra poolt.

Kui NATO-l on põhja-, kesk- ja lõunakaitsesuund, siis on selge, et põhjakaitsesuuna tugevdamist arutatakse erinevate riikidega. Teatud rõhuasetustes on erinevusi, märgib Häkkänen.

Saksa mereväe ülema Jan Christian Kaacki sõnul on Saksamaa saamas NATO regionaalse mereväe komandopunkti Läänemerel Rostockis. Asjast teatas Helsingin Sanomat.

Häkkänen ei kommenteeri Saksamaa avaldusi „läbirääkimiste tundlikkuse tõttu”. Häkkäneni sõnul on asi veel lahtine.

Häkkäneni sõnul ei ole takistuseks näiteks asjaolu, et Saksamaa on Brussumi staabi alluvuses. Mereväe komandopunkti võimaliku asukohana on kaalutud ka Rootsit.

Staabi asukoht pole tegelikult kõige olulisem küsimus, vaid see, kuidas on korraldatud Läänemere kaitse. See on Soome jaoks kõige olulisem küsimus.

Järgmine oluline etapp on NATO kaitseministrite kohtumine juunis. Samas on võimalik, et ajakava pikeneb. Juulis toimub Washingtonis NATO tippkohtumine.

Kui asjad ikka veel selleks ajaks valmis ei saa, hoiame kogu aeg pinget üleval. Kevadel oleme oma eesmärkide nimel kõvasti tööd teinud. Olen kindel, et asjad edenevad, sõnab Häkkänen.

Kommentaarid
(Külastatud 1,870 korda, 1 külastust täna)