Kuna sõdureid ja suurtükimoona pole, toetub Ukraina armee Tšassiv Jari linnast kinni hoidmiseks veel ainult droonidele, et kukutada vaenlase peale lõhkeaineid ja tuua kohale varustust. Pole aga teada, kui kaua suudetakse niimoodi rinnet kinni hoida.

Ukraina üksuse ülem astus üle plastdroone täis laotud kastide ja avas uue tarne kaane. Sees lebasid minilennuki helehallid tiivad, mis on viimane täiendus tema meeskonnata õhusõidukite arsenali Vene armee vastu võitlemiseks, vahendab New York Times.

33-aastane Ukraina armee kõige paremini toimiva drooniüksuse juht, vanemleitnant Juri Fedorenko, keda rahvasuus tuntakse hüüdnime Achilleus järgi, on olnud peamiseks takistuseks Venemaa katsel vallutada strateegiline linn Tšassiv Jar Ukraina idarindel.

Tema droonimeeskonnad, mis kuuluvad 92. ründebrigaadi, on kuude jooksul täitnud lünka teiste armee üksuste jaoks, kes on olnud hädas sõdurite ja laskemoona puudusega. Meeskonnad töötavad päeval ja öösel, rünnates Vene soomukeid, visates lõhkeaineid Venemaa positsioonidele ja kasutades droone Ukraina sõduritele varustuse vedamiseks mööda rindejoont.

Ukrainlaste jaoks on Tšassiv Jari hoidmine kriitilise tähtsusega. Hävitatud Bahmuti linnast 8 kilomeetrit läänes asuv linn on mäe harjal, mis asub umbes 200 000 elanikule koduks olevate tööstuslinnade ja külade lähedal.

Tšassiv Jar on värav Donetski oblasti viimasesse ossa, mis on endiselt ukrainlaste käes. Kui Vene väed linna vallutavad, on nende käeulatuses kogu suurem idapiirkond, mida tuntakse Donbassina, mis on kauaaegne president Vladimir Putini eesmärk. Kostantõnivka, Družkivka, Kramatorski ja Slovjanski linnad, mis asuvad vaid mõne kilomeetri kaugusel Tšassiv Jarist, on viimastel kuudel sattunud üha tugevama pommirahe alla.

„Ilma meieta oleksid venelased praeguseks Kiievi oblastis,” ütles Achilleus rindejoonest eemal asuvas salabaasis antud intervjuus. Võib-olla on see liialdus, ütles ta. (Pealinn Kiiev on kaugel läänes.) Siiski väitis ta: „Ilma droonideta kaotaksime.”

Achilleus näitas väljaande New York Times ajakirjanikele oma töökodasid, osutades uhkusega, kus insenerid tarkvara installivad ja uuendavad, ning kus mehaanikud katsetavad masinaid ja lisavad komponente, valmistades droone lahinguks ette.

Kui ta aga vestlema istus, väljendas treenitud võitluskunstide võitleja Achilleus viha ja pettumust lääneliitlaste murtud lubaduste ja kaotuste pärast, mida Ukraina tema sõnul selle tulemusena kandis. Ta ütles, et USA Kongressi kuudepikkune viivitus Ukrainale täiendava abipaketi heakskiitmisel jättis Ukraina väed drastiliselt ilma suurtüki- ja õhukaitserelvadest.

„Meil on täiesti absurdne olukord,” ütles ta. „Kujutage ette poksimatši, kus on võrdsed poksijad, kuid üks neist saab lüüa ühe, tema vastane aga 10 korda.”

„See on absoluutne absurditeater,” lisas ta. Ta ütles, et õhutõrjerelvade puudumisel paigaldasid ukrainlased pikapautode taha kuulipildujaid, et tulistada Venemaa Shahedi droonide pihta.

Ta ütles, et sõda idarindel pole kunagi olnud nii jõhker. Alates sellest, kui suurtükimoona puudust oli esmakordselt tunda septembris, on Ukraina armee Venemaa halastamatu ja laieneva rünnaku ees järjekindlalt oma positsioone kaotanud.

Ukrainlastel õnnestus talve jooksul Venemaa suur läbimurre ära hoida, kuid veebruari lõpus alustasid venelased Tšassiv Jari vastu kõikehõlmavat rünnakut, ütles Achilleus.

Oma luuredroonidega nägi ta Vene sõdureid sisse marssimas. „Ma sain aru, et nad tulevad,” ütles ta. Kuid ilma piisava hulga suurtükimürskudeta ei suutnud ukrainlased tabada Venemaa tagala varustusteid, nagu tavaliselt rünnaku ennetamiseks.

Venemaa pealetung järgis taktikat, mida ukrainlased nägid Bahmuti ja seejärel Avdijivka linnades – kasutades luigpomme, õhupomme, mis võivad kaaluda kuni poolteist tonni ja mis võivad lüüa läbi betoonpunkrite ja mitmekorruseliste hoonete, põhjustades hävingut Ukraina positsioonidele.

„Nad läksid samm-sammult, võttes ühe positsiooni teise järel,” ütles Achilleus. „Seal, kus meie liinid olid väga tugevalt kindlustatud, kasutasid venelased juhitavaid lennukipomme, lihtsalt tasandades need positsioonid maapinnaga. Nii lähenesid nad Tšassiv Jarile.”

„See juhtus pärast seda, kui meil oli laskemoona puudus ja meie suurtükiväel polnud millegagi tulistada,” jätkas ta. Tema sõnul tulistasid kahurid vaid kaks lasku päevas, kui nad oleks pidanud tulistama vähemalt 30.

Ta näitas oma mobiiltelefonis kaarti, kus Vene pommid olid lõhkunud kolm Ukraina kaitseliini, marssides üle põldude linna serva jõudmiseks.

Ta ütles, et keegi ei pidanud sellisele pommitamisele vastu ning Ukraina väed kandsid kaotusi ja pidid taganema. Achilleus ja tema meeskonnad jälgisid oma droonidega Vene jalaväe edenemist ja Ukraina positsioonide ülevõtmist.

Kaks tema droonipilooti, ​​24-aastane Sitš ja 26-aastane Šurik, kes identifitseerisid end sõjaväeprotokolli järgi ainult hüüdnime järgi ütlesid, et jälgisid, kuidas kaotati raskelt saavutatud territoriaalsed edusammud.

„See oli kurb,” ütles Sitš, kes võitis medali vapruse eest, kui võttis Klištšijivka küla vallutamise ajal vangi rühma Vene sõdureid. Elu rinde jalaväelastena oli nii karm, et tema ja Šurik viidi üle Achilleuse droonipataljoni.

Nüüd kasutavad nad Ukrainas toodetud droone Vampire, et tabada Venemaa positsioone või varustada kaassõdureid rindel.

„Me tarnime neile varustust, laskemoona, magamiskotte,” ütles Sitš. „Üks probleeme on vesi.”

Plahvatusohtlike droonide laialdane kasutamine nii Venemaa kui ka Ukraina armee poolt on muutnud igasuguse liikumise rindejoone lähedal nii ohtlikuks, et varustuse kaevikutesse toimetamiseks on üha enam kasutatud meeskonnata droone.

Üks Ukraina üksus veetis ilma vaheajata 21 päeva kaevikus, mida ukrainlased nimetavad nulljooneks, ütles Šurik.

„Nulljoonel on see väga raske, sest see on tavaliselt täis rususid, murdunud puid ja pommiprahti,” ütles Šurik. „Püüame minna nii madalale kui võimalik ja maanduda täpselt kaevikusse, kus poisid varjuvad, et nad ei peaks riskima väljaminekuga.”

Aprilli keskel korraldasid venelased Achilleuse sõnul järjekordse rünnaku Tšassiv Jari suunas 30 tanki ja soomukitega.

Ta ütles, et vaatamata suurtükimoona puudumisele lõid Ukraina sõdurid välja vähemalt 22 Venemaa sõidukit, lisades, et enamiku rünnakuid andsid tema droonimeeskonnad. Ta ütles, et nad ründasid lõhkeainega laetud droonidega või droonidega, mida kasutati miinide viskamiseks Vene soomukite teele. Mõnda tabasid Ukraina jalaväelased tankitõrjerelvi kasutades lähedalt.

„Kõik, mida me praegu oma droonidega teha saame, on aeglustada nende edenemist,” ütles ta.

Kaevikus olevate meeste jaoks on venelaste parem tulejõud ja arvukus muserdav.

„See on rünnakud, rünnakud, rünnakud, rünnakud,” ütles 38-aastane 126. territoriaalkaitsebrigaadi komandör seersant Rul, kes lähetati hiljuti Lõuna-Ukrainast koos pataljoniga, et aidata kaitsta Tsassiv Jari. „Meil on palju haavatuid ja palju surnuid; see on sõda,” ütles ta. „Aga ma tulin just meie pataljoni staabist ja meie poisid on kangelased.”

Venelased olid vaid tund aega varem sooritanud kolm rünnakut ja tema mehed lõid kõik kolm tagasi, tappes seitse venelast, Ukraina poolel sai haavata vaid üks, ütles ta.

Tõenäoliselt õnnestub venelastel lähinädalatel vallutada Novõi Tšassiv Jari rajoon, ennustas Achilleus. Kuid selleks ta eeldab, et kongressi poolt aprillis heaks kiidetud abipaketi uued varud on saabunud ja koos nendega, lisas ta lootusrikkalt, suudavad Ukraina väed linna kinni hoida.