Läti kulutab kümneid miljoneid, et luua drooniarmee

Läti relvajõud (NBS) arendavad oma droonitehnoloogia võimekust 20 miljoni euro investeerimisega, teatas kaitseminister Andris Sprūds täna esmaspäeval, 27. mail ajakirjanikele.

„Nähes droonide tähtsust sõjapidamises ja juhindudes Ukraina kogemusest, saame sel aastal välja kuulutada droonivõimekuse initsiatiivi käivitamise. Me võime metafooriliselt rääkida drooniarmee ehitamisest,” ütles Sprūds.

See tähendab, et Läti mitte ainult ei varusta Ukrainat droonidega rahvusvahelise algatuse „Drone Coalition” raames, mida ta juhib Ühendkuningriigi kõrval, vaid rakendab neid tehnoloogiaid veelgi aktiivsemalt oma riiklikes relvajõududes (NBS).

Droonide koalitsiooni raames investeeritakse sel aastal Ukraina toetuseks kuni 20 miljonit eurot, samuti investeeritakse sama suur summa kodumaise droonivõimekuse arendamisse, et varustada NBS-i droonidega.

Need 20 miljonit eurot sisaldavad nii infrastruktuuri loomist kui ka droonide ostmist, sealhulgas Läti ettevõtetelt vähemalt 10 miljoni euro väärtuses.

Uues Selija sõjaväebaasis ja polügoonidel alustab plaanide kohaselt juuni alguses tööd droonide testimisplats.

Lähipäevil toimub ka 24-tunnine innovatsioonihäkaton, kuhu on kandideerinud ligikaudu 20 meeskonda ja kus loodetakse ideid konkreetsetes tehnoloogiates edasi arendada. Samuti on välja kuulutatud 600 000 euro suurune toetusprojektide hange, mis lõpeb 21. juunil, ütles minister.

Lisaks toimub droonipilootide väljaõpe erinevatel tasemetel – nii riigikaitseteenistuses, noorsookaitses, kolonel Oskars Kalpaksi kutsekeskkoolis kui ka riigikaitseõppe raames.

„Me tugevdame üldist [droonide] ökosüsteemi ja samal ajal oma tööstust, mis on võimeline uuenduslikult neid tehnoloogiaid looma, arendama ja tarnima nii meie relvajõududele kui ka Ukraina toetuseks,” ütles Sprūds.

Küsimusele, kas teade on seotud plaanitava „drooniseinaga”, mis hõlmab Norrat, Poolat, Soomet ja Balti riike, rõhutas Sprūds, et Läti alustas droonide arendamist juba enne seda teadet. Mullu loodi ka Läti poolt Ukraina toetuseks moodustatud droonikoalitsioon.

„Kaalume selle ettepaneku all olevaid detaile, kuid see ei takista meil enda droonivõimekuse arendamisega edasi minemast. See aasta tuleb suur läbimurre,” lubas minister.

Samuti rõhutas NBS-i ülem kindralleitnant Leonids Kalniņš, et drooniarmee loomine on võimas jõud taktikaliste eesmärkide saavutamisel. Samas tõi ta välja, et „droonid ei tulnud meile 24. veebruaril 2022 [koos Venemaa täiemahulise sissetungiga Ukrainasse], sõjaväljale astusid nad juba 20 aastat tagasi.”

NBS alustas droonitehnoloogiate kasutuselevõttu 2007. aastal, arendades neid sellest ajast alates järk-järgult. Droonid asendavad Kalniņši sõnul väga kallist raskekahurväe, raketisüsteemide ja lennundusega seotud tehnikat, mida paljud riigid endale lubada ei saa. Samuti aitavad droonid luurel.

„Kõige olulisem on see, miks on vaja droone ja miks riigidroone: see on riigikaitse küsimus pikemas perspektiivis, et me ei sõltuks tarnijatest, vaid edendaksime oma võitlusvõimet ja kohalikku tööstust,” nentis NBSi ülem.

Kommentaarid
(Külastatud 371 korda, 1 külastust täna)