Me ei saa oma asukohta muuta. Venemaa naabrina tuleb valmistuda halvimaks. See on Eesti presidendi Alar Karise ühemõtteline sõnum.
Yle kohtus Karisega tema kabinetis presidendilossis enne esmaspäeval algavat Soome Vabariigi presidendi Alexander Stubbi riigivisiiti.
Karis on kindel, et Venemaa ei muutu väga kiiresti. Ma ei usu seda eriti. 1990ndate aastate alguses sai Venemaa oma võimaluse, kuid kõik läks teisiti.
Isegi president Vladimir Putinist vabanemine ei tooks ilmtingimata muutusi. Muutusteks on vaja mitmeid tegureid, millest olulisim on inimeste tahe võimalusest kinni haarata.
Võib-olla peame veel palju Venemaa juhte taluma, enne kui midagi juhtuma hakkab, arvab Karis skeptiliselt.
Seetõttu on muu hulgas vaja lääneriikide survet, et ka tavalised venelased saaksid aru, et midagi tuleb ette võtta.
Erinevalt paljudest teistest Eesti poliitikutest ei kiirusta Alar Karis Putini võimule jäämises ja Ukraina sõjas süüdistama kogu vene rahvast.
Ta viitab Eesti lähiajaloole kui Nõukogude Liidu poolt okupeeritud riigile.
Meenutagem, kuidas me sarnase süsteemi küüsis käitusime? Jah, oli üksikuid protestijaid, kes vangistati. Suurem osa inimestest rääkis aga seda, mida tohtis, ja ootas õiget võimalust, räägib Karis.
Presidendi sõnul on praegu kõige olulisem Vene sõjamasina peatamine.
Teeme kõik endast oleneva, et Venemaa ja Putin põlvili suruda. Siis võivad alata tõsised arutelud Ukraina sõja lõpetamiseks, sõnab ta.
Sel nädalal käis Eestit ja Venemaad eraldaval Narva jõel paras närvide mäng. Vene piirivalvurid eemaldasid piirijõest paarkümmend poid, millega eestlased olid tähistanud laevatee.
Eesti vaatenurgast olid venelased Eesti pool piiri. Põhimõtteliselt oleks olukorras olnud relvastatud vastasseisu oht, kui Eesti piirivalve poleks oma närve kontrolli all hoidnud.
Te ei tohiks piiripealsetele provokatsioonidele alluda. Muidugi, kui meie poid üles korjatakse, on meilt asju varastatud. Ja me peame need tagasi saama, kommenteeris Karis.
Lisaks peab Eesti otsustama, kuidas järgmisel korral sarnases olukorras reageerida. Ei aita aga see, et dialoogiside Venemaaga on üsna nõrk, kui mitte olematu.
Punast telefoni pole. Siiski hoitakse teatud kanalid igas olukorras lahti. Info liigub, nagu isegi Teise maailmasõja ajal vaenuriikide vahel, vihjab Karis.
Kõiki detaile tema sõnul avalikustada ei saa.
Soome on sulgenud oma idapiiri, kuid Eesti ja Venemaa vaheline piir on vaatamata vahejuhtumitele endiselt avatud.
Alar Karise sõnul on piir avatud muu hulgas seetõttu, et piiripealsetel inimestel on teisel pool sugulasi. Vajadusel suletakse piir.
Valmisolek on vajadusel piir väga kiiresti sulgeda, märkis Karis.
Praegu aga reaalne vajadus puudub. Eestis kehtib nimelt sarnane piirilt tagasisaatmise seadus, mida Soome valitsus ette valmistab. Seega saab instrumentaliseeritud migratsiooni ära hoida, isegi kui piir on avatud.
Sõdurite saatmisest Ukrainasse on rääkinud Euroopa poliitikud pärast seda, kui Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles, et ei välista Prantsuse vägede saatmist.
See pole minu ega isegi valitsuse otsus. Sõjaväe saatmise otsustab parlament, ütles president Karis.
Ukrainlased ei vaja aga Lääne sõdureid, vaid relvastust, eelkõige õhutõrjet, lisab ta.
Kui see hetk kunagi tuleb, tuleb vägede saatmist arutada mitte niivõrd Eesti piires, vaid ka meie liitlastega. Kuid Ukraina ise ei näe selleks seni vajadust, märgib ta.
Eesti ja Soome on mõlemad NATO liikmed. Kas eestlased ootavad nüüd, et Soome kaitseks Eestit sõjaolukorras?
Ootame NATO kaitset ja Soome kuulub NATO-sse. Samas ma ei taha öelda, et meil oleks konkreetselt soomlaste suhtes ootusi, räägib ta.
Soome on lähedal ja ilmselt on loogiline, et olukorras, kus me vajame abi, jõuavad soomlased kõigepealt siia. Aga ka eestlased on vajadusel valmis Soomet aitama, kinnitab Alar Karis.
Karis võtab esmaspäeval Tallinnas Vabaduse väljakul vastu riigivisiidile tuleva Alexander Stubbi.
Programmis on muu hulgas pärja asetamine Eesti Vabadussõja mälestussambale. Soome vabatahtlikel oli oluline roll sõja võitmisel Nõukogude Venemaa vastu aastatel 1918–1920.
