NATO liitlased ei peaks kartma, et sõdurite saatmine Ukrainasse sealseid sõjaväelasi koolitama võib sõjalise liidu Venemaaga sõtta tõmmata, ütles Eesti peaminister.
Kaja Kallas ütles Financial Timesile, et „on riike, kes juba koolitavad sõdureid kohapeal” ja nad tegid seda omal algatusel. Kui Vene väed ründaksid väljaõppe personali, ei käivitaks see automaatselt NATO artikli 5 vastastikuse kaitse klauslit, ütles ta.
„Ma ei kujuta kuidagi ette, et kui keegi seal viga saab, siis need, kes on saatnud oma inimesed, ütlevad „see on artikkel 5. Pommitame Venemaad.” See ei tööta nii. See ei ole automaatne. Nii et need hirmud ei ole hästi põhjendatud,” ütles ta.
„Kui saadate oma inimesed ukrainlasi aitama… te teate, et riik on sõjas ja lähete riskitsooni. Nii et võtate riski,” lisas ta.
Kiiev peab lähikuudel värbama ja välja õpetama sadu tuhandeid sõdureid ning tõhusam oleks seda teha Ukrainas, selle asemel, et transportida sõdureid ja relvi Poolasse või Saksamaale ja tagasi, väidavad Ukraina ja lääne ametnikud.
Kuna Ukraina on Vene vägede poolt relvastatud ja mehitatud ning üritab säilitada oma kaitseliini suurema ja paremini varustatud armee vastu, on Euroopa liidrid hakanud muutma oma seisukohta, kuidas Kiievit kõige paremini aidata.
USA staabiülemate ühendkomitee esimees kindral CQ Brown andis neljapäeval mõista, et eurooplased jõuavad aja jooksul selleni, et saadavad Ukrainasse oma sõdurid.
Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles selle aasta alguses, et Ukrainasse on võimalik sõdureid saata, väites, et Moskval on oluline mõistatada, kui kaugele lääs Kiievi abistamisel läheb. Vastuseks välistas enamik NATO liikmeid sõdurite saatmise Ukrainasse.
Eestis on selliseks sammuks vaja parlamendi heakskiitu, ütles Kallas. „See on avatud avalik arutelu, kuid ma arvan, et me ei tohiks praegu midagi välistada,” ütles ta.
Eesti, nagu ka teiste Balti riikide Leedu ja Läti ametnikud ütlevad, et nende julgeolek on tihedalt seotud Ukraina eduga. Nad kardavad, et riigi lüüasaamine julgustaks Venemaa presidenti Vladimir Putinit seejärel NATO ühtsust proovile panema, tõenäoliselt Balti regioonis.
Neid kartusi on võimendanud Moskva saavutused kaitsetööstuse baasi tugevdamisel ja eelmisel aastal vastu võetud sõjalised plaanid suurendada oma sõjaväe kohalolekut Loode-Venemaal.
Kallas ütles, et Ukraina sõdurite väljaõppe aitamine tema enda territooriumil ei oleks eskaleeriv.
„Venemaa propaganda seisneb NATO-ga sõjas olemises, nii et nad ei vaja vabandust. Ükskõik, mida me oma poolel teeme … kui nad tahavad rünnata, siis nad ründavad.”
Eesti on SKP osakaaluga mõõdetuna üks Ukraina suuremaid toetajaid ja Kiievi suurim sõjaline doonor.
Eesti liider ütles, et Ukraina liitlastel ei ole Ukrainas ühist eesmärki, mõned, nagu Eesti, on pühendunud Ukraina võidule ja teised, et see ei kaotaks.
„Ja kui teil pole eesmärki, pole teil ka strateegiaid. Teil pole taktikat, kuidas selle eesmärgini jõuda. Ja see on see, mille pärast ma muretsen,” ütles ta.
„Mõned ütlevad: „Ukrainlased ei tohiks kaotada.” Teised ütlevad: „Me peame Ukraina ja võidu nimel tööd tegema.” Ja see pole sama asi,” ütles Kallas.
„Meie eesmärk saab olla ainult võit, kuid Ukraina määratleb, mis see võit on,” ütles ta ja lisas, et Ukraina definitsioon võiduks on tema territooriumi täielik vabastamine.
