Venemaa kavatseb ühepoolselt muuta oma Soome ja Leedu vahelise merepiiri määratlust.

Tegemist on Venemaa kaitseministeeriumi eelnõuga, mida tsiteerivad paljud Venemaa kanalid, näiteks Moscow Times. Väljaande Kommersant hinnangul võiks eelnõu jõustuda 2025. aasta jaanuaris.

Siiski ei avanenud eile teisipäeval, 21. mail veebilink eelnõu enda juurde.

„See on tõsi,” ütles Soome Välispoliitika Instituudi Venemaa, EL-i idanaabruse ja Euraasia uurimisprogrammi vanemteadur Ryhor Nizhnikau väljaandele Helsingin Sanomat.

„Praegu on see vaid eelnõu, kuid kui see teoks saab, on sellel Läänemere piirkonna jaoks poliitiline ja julgeolekumõju,” hindab teadur.

Selle rakendamisel tekib Venemaa ja Lääne piirile uus „hall ala”, mida Venemaa saab potentsiaalselt kasutada ka sõjaliselt erinevate provokatsioonide ja rikkumiste jaoks, jätkab teadur.

Venemaa kaitseministeerium põhjendab loomulikult seda, et tema hinnangul ei ole 1985. aasta merekaardid täiesti täpsed ega vasta „praegusele geograafilisele olukorrale”. Seetõttu on 40 aasta tagune NSV Liidu dokument osaliselt „võib olla kehtetu”.

Mis on eelnõu mõju tsiviilelanikele?

„Ma ei võtaks ette laevareisi Klaipedast Gdanskisse, kui Venemaa selle eelnõuga edasi läheb,” sõnab Nižnikau.

Klaipeda on Leedu suuruselt kolmas linn ja Gdansk on Poola üks suuremaid sadamalinnu.

Soome Välispoliitika Instituudi programmijuht Arkady Moshes peab Kremli motivatsiooni „poliitiliselt selgeks”

„Moskva tahab näidata, et on võimeline tekitama probleeme ja vaidlusi asjade üle, mis varem olid probleemivabad,” hindas Moshes.

Tema sõnul on merepiiri muutmise idee põhimõtteliselt hübriidsõja vorm. See võib tekitada Soomes ja Eestis arutelusid oma merepiiride muutmise ja laiendamise üle.

„Võib tekkida arutelu ka selle üle, kas Soome ja Eesti merealade laiendamisel tuleks sulgeda Vene kaubalaevade läbipääs, mis võib jätta Venemaa mulje, et Lääs sõdib Venemaa vastu,” märgib ta.

Merepiiride ühepoolne muutmine ei ole rahvusvahelise õiguse ja ÜRO seisukohast loomulikult teavitamise küsimus.

„Tasub meeles pidada, et 2015. aastal väitis Venemaa, et Põhjapoolus ja seda ümbritsevad alad kuuluvad talle,” osutab Moshes.

Sel ajal esitas Venemaa ÜRO-le taotluse Põhjapooluse ümber asuva vähemalt 1,2 miljoni ruutkilomeetri suuruse ala kohta.

„Taotlust ei tunnistatud ja kogu asi unustati praktiliselt ära,” meenutab Moshes.