Uus häda: Euroopal pole püssirohtu, millest toota moona – jäme ots on Hiina käes

Euroopa kaitsetöövõtjad hoiatavad, et sõltuvus Hiina puuvilla komponentidest, mida kasutatakse laskemoona püssirohu valmistamiseks, ohustab võimet toodangut laiendada, kui lääneriigid võistlevad Ukraina ülekoormatud sõjaväe tugevdamise nimel.

Puuvillatükid on vajalik koostisosa, et toota nitrotselluloosi, kasutatakse suurtükimürskudes ja muudes lõhkeainetes, vahendab Financial Times.

Nõudlus laskemoona järele on hüppeliselt kasvanud, kuna Ukraina tarbib suurel määral mürske oma sõjas Venemaa vastu. Kuid kaitsetöövõtjatel on olnud raskusi toodangu suurendamisega erinevate sisendite, sealhulgas nitrotselluloosi (tuntud ka kui püssipuuvilla) tarneahela piirangute tõttu.

Juhtivad relvatootjad, sealhulgas Rootsi Saab ja Saksamaa Rheinmetall hoiatasid, et Euroopa on ülemäära sõltuv Hiinast pärit puuvillast, mis moodustab veidi alla poole maailma toodangust.

Juhtiva laskemoonatootja Rheinmetall tegevjuht Armin Papperger ütles väljaandele Financial Times, et Euroopa kasutab „rohkem kui 70 protsendi” ulatuses Hiinas toodetud puuvilla.

„On oht [et Hiina võib geopoliitilistel põhjustel varustamist piirata]. Ja see on põhjus, miks me ostame nii palju kui võimalik, et oma varusid täita,” rääkis ta.

EL-i eesmärk on suurendada NATO standarditele vastavate 155 mm mürskude tootmist 1,4 miljonini aastas, et täiendada liikmesriikide varusid, mis on ammendunud, et aidata Ukraina relvajõude Venemaa suure tootmisvõimsusega silmitsi seistes. Euroopa Liit on käivitanud 2 miljardi euro suuruse fondi, et suurendada Euroopas lõhkeainete tootmist.

„[Nitrotselluloosil] on tohutu alapakkumine, mis põhjustab raskusi mujal tööstuses,” ütles teine ​​​​tööstuse juht.

„Nappus rõhutab vajadust tugevdada Euroopa Liidu kaitsetööstuse reageerimisvõimet ja võimet tagada laskemoona ja rakettide õigeaegne tarnimine Euroopasse,” ütles ta.

Euroopa juhid on tõstnud esile püssirohupuuduse. „Oleme kõik saanud teadlikuks vajadusest seista silmitsi teatud komponentide, eriti püssirohu nappusega,” ütles Prantsusmaa president Emmanuel Macron märtsis pärast Ukraina peamiste toetajate kohtumist.

Rahvusvahelise Kaubanduskeskuse andmetel moodustab Hiina peaaegu poole kogu maailmas kaubeldavast puuvillatselluloosist. Materjali suurimad importijad on Saksamaa, Rootsi ja Belgia.

Ettevõtted hoiatasid, et Hiina allikatest sõltudes on raske lõhkeainete tootmist kiiresti suurendada ning on oht, et Hiina võib suhete halvenemisel piirata materjali eksporti.

Saab teatas, et „[Hiinast sõltumine] võib tulevikus kujutada endast suuremat riski, kui meie ja tööstus suurendame võimsust ja tootmist Euroopas”, rõhutades samas, et praegu ei ole tarneahelaga probleeme.

Mure puuvilla tarnete pärast on kasvanud, kuna Saksamaa ja teised Euroopa riigid soovivad oma kriitiliste materjalide hankimise allikaid mitmekesistada ja vabaneda sõltuvusest Hiinast, mis oli aastakümneid odav ja usaldusväärne allhanke koht.

Venemaa, mis on samuti suurendanud laskemoona tootmist, on viimase kahe aasta jooksul suurendanud nitrotselluloosi importi Hiinast. Ühendkuningriigi Royal United Services Institute’i impordiandmete kohaselt kasvasid riigi ostud Hiinast 3,4 miljonilt dollarilt 2022. aastal 7,18 miljonile dollarile 2023. aasta esimese 10 kuuga.

Saab teatas, et pikemas perspektiivis võivad ettevõtted kaaluda alternatiivseid viise kriitiliste materjalide valmistamiseks, et kindlustada Euroopa laskemoona tootmine. Kuigi töö vajamineva tselluloosi puidust valmistamiseks on käimas, teatas ettevõte, et seda veel ei toodeta.

Rootsi kontserni juht Micael Johansson ütles hiljuti, et nitrotselluloos on näide sellest, kuidas kaitseettevõtted peavad ehitama uusi tarneahelaid „multipolaarses maailmas”, kus „ei kehti ainult lääne reeglitel põhinev kord”.

Ta lisas: „Me peame mõtlema sarnaselt mõtlevatele riikidele ja sellele, kellega saame pikemas perspektiivis koostööd teha, keda usaldada.”

Suurbritannia BAE Systems, mis varustab Ühendkuningriigi relvajõude laskemoonaga teatas, et kuigi tema laskemoona tootmiseks on toorainet piisavalt, on ta „teadlik nitrotselluloosi tulevase saadavusega seotud võimalikest muredest” ja suhtleb aktiivselt oma partneritega edaspidiste tarnete tagamiseks.

Rheinmetall, kelle tütarettevõte Nitrochemie toodab nitrotselluloosi kinnitas, et kaalub uue laskemoona tootmiskoha osana Alam-Saksi liidumaal puuvilla tootmisüksuse loomist.

Papperger ütles, et ettevõte oli pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse kogunud kolme aasta varud ja tarned jätkuvad „Hiinast igas kuus”.

„Aga mõte on selles, et Euroopa peaks olema pikas perspektiivis iseseisev,” lisas ta.

Saksamaa välissuhete nõukogu julgeoleku- ja kaitsejuht Christian Mölling ütles, et nitrotselluloos on „odav keemiatoode” ja selle ühe peamise koostisosa tootmine on pikka aega olnud sellistes kohtades nagu Hiina.

„Kui soovite laskemoona tootmist laiendada, ei puuduta see ainult toorainet, vaid ka uute tootmiskohtade ehitamist, mis võib olenevalt standarditest kesta kuus kuud kuni kaks aastat.”

Kommentaarid
(Külastatud 2,044 korda, 1 külastust täna)