Ukraina peab kaotama oma „vanamoodsa mentaliteedi” naiste suhtes ja võtma kasutusele Iisraeli stiilis naiste sõjalise värbamise poliitika, ütles riigi sõjaline sooküsimuste peanõunik.

Ukraina relvajõududes teenib valitsuse andmetel praegu 65 000 naist, mis on ligikaudu 40-protsendiline tõus võrreldes 2021. aastaga, aasta enne Venemaa täiemahulist sissetungi. Peaaegu kõik need on vabatahtlikud, kuna naistele pole kohustuslikku mobilisatsiooni, kuigi meditsiiniharidust omavad naised peavad nüüd registreeruma kohalikus värbamisbüroos, vahendab Times.

Kuid kuna riik on hädas sel aastal sadade tuhandete meeste värbamisega, ütles maavägede komandöri sooküsimuste nõunik Oksana Grigorjeva, et Ukraina peaks valmis olema selleks, et ka naisi tuleb hakata mobiliseerima.

„Meie põhiseadus ütleb, et iga ukrainlase kohus on kaitsta oma kodumaad, seega on õige, et ka naised teenivad,” ütles Grigorjeva väljaandele Times antud intervjuus. „Meie põhjanaaber ei kao lihtsalt ära. Sadu aastaid on nad meid korduvalt rünnanud. Nii nagu Iisrael peame ka meie selleks valmis olema ja see tähendab nii meeste kui naiste väljaõpet sõjaliseks valmisolekuks.”

Eelmisel kuul sai Taanist kümnes riik maailmas, kus võeti kasutusele naiste ajateenistus. Taani peaminister Mette Frederiksen ütles, et see samm on nii vahend potentsiaalsete vastaste heidutamiseks kui ka soolise võrdõiguslikkuse loomiseks.

Iisraelis, kus naiste ajateenistus on olnud kohustuslik alates riigi ametlikust asutamisest 1948. aastal, moodustavad naised umbes 40 protsenti relvajõududest.

Lisaks laskemoona puudusele vajab Ukraina üha enam sõdureid ning armeeülemate sõnul on sel aastal vaja koguni 500 000 uut sõdurit. Eelmisel kuul kirjutas president Zelenski alla seadusele, millega langetatakse meeste värbamise vanusepiiri 27-lt eluaastalt 25-le.

Võitlusealistel meestel on sõjaseisukorra alusel riigist lahkumine keelatud. Üldmobilisatsiooni sisseviimisel takistatakse tõenäoliselt ka naiste lahkumine, kuigi riigiametis olevatel inimestel on see juba praegu keelatud.

Kuigi Zelenski on varem öelnud, et ta ei kavatse naisi värvata, algas naiste mobiliseerimine eelmise, 2023. aasta oktoobris, kui meditsiiniharidusega naised pidid end värbamisbüroodes registreerima.

Sellele järgnenud vastureaktsioon viitas Grigorjeva sõnul Ukraina ühiskonna kalduvusele pidada naisi „bereginjaks” – iidse slaavi jumalanna nime järgi, kes kaitses kodu, kui tema meessoost kolleegid läksid võitlema.

Naiste sõjaline osalus Ukrainas on väiksem kui enamikul NATO riikidel, 7,3 protsenti. Ameerika tavavägede osakaal on viimastel aastatel pidevalt olnud üle 17 protsendi, samas kui Suurbritannias on see rohkem kui 11 protsenti.

Ukraina sõjaväes teenivatest naistest on vähem kui kümnendik aktiivses lahingutegevuses, ülejäänud töötavad meedikute, luureohvitseride ja administraatoritena. Alles 2018. aastal lubati naistel asuda lahingupositsioonidele.

„Oleme seadusandluses kaugele liikunud, kuid praktikas on ikka veel see vana kooli mentaliteet,” ütles Grigorjeva, kes liitus armeega nädalaid enne 2022. aasta sissetungi, olles varem töötanud füüsikuna.

„Alates koolieast on siin riigis jaotus tüdrukute ja poiste vahel, poistele õpetatakse kehalisi tegevusi, tüdrukutele aga tikkimist või kodundust. See peab muutuma. Nii füüsiliselt kui ka psühholoogiliselt peame tüdrukuid juba noorest peale ette valmistama riigi kaitsmiseks.”

Mõned kuulsaimad sõjas osalenud naised on olnud ukrainlased. Teise maailmasõja ajal tappis Nõukogude snaiper Ljudmila Pavlitšenko Odessa ja Sevastoopoli piiramise ajal 309 vastast, mille eest pälvis ta nimetuse „Leedi Surm”.

On mitmeid tuntud Ukraina sõjaväelasi, sealhulgas „drooniemana” tuntud Maria Berlinska ja Inna Derusova, kes sai esimese naisena postuumselt Ukraina kangelase auhinna pärast kümne sõduri elu päästmist Ohtõrka piiramise ajal.

Riik on aga olnud aeglane soolise võrdõiguslikkuse rakendamisel relvajõududes, kuna naiste vormiriietuse puudumine on praegu paljude naissõdurite probleem. Times rääkis eesliinil teenivate naistega, kes ütlesid, et meeste poolt on jätkuvalt seksism, mis on suunatud naistele, kuna arvatakse, et nad ei ole võimelised täitma rindel samu rolle.

Harkivi oblasti territoriaalkaitseväes teeniv vanem lahingumeedik, 30-aastane Viktoria ütles, et diskrimineerimine oli rindel harva probleemiks, kuid seda enam on see levinud, mida kaugemale rindest liigutakse.

„Kaevikutes on kõik võrdsed,” ütles ta. „Oht on kõikjal ja ellujäämiseks peate kõik üksteist kaitsma.” Kui ta aga 2022. aasta detsembris end registreerida lasi, ütles ta, et pidi veenma värbamisametnikke, et nad lubaksid tal liituda, kuigi ta oli juba 2015. aastal teeninud Donbassis.

„Me näeme iga päev, kui tõhusad on naised sõjaväes, kuid ühiskond on oma hoiakutega veel kaugel,” ütles Viktoria, kes on üks neljast naissoost lahingumeedikust kokku 16-st oma pataljonis. Kui ma puhkusele koju läksin, küsis naaber, miks ma teenin. Ütlesin talle, et ta oleks väga teretulnud mind asendama, kui ta soovib, ja ta vastas: „Ma ei saa, mul on perekond.” Vastasin: „Minul ka, aga ma teenin endiselt oma riiki”.”

Viktorial on kolm last vanuses 12, 11 ja 10 eluaastat. Ka tema abikaasa on rindel.

Olles olnud Ukraina uudisteagentuuri Liga sõjakorrespondent 2021. aastast ja enne seda ütles Ira Ševtšenko (53), et nii mehed kui naised küsisid temalt jätkuvalt, miks ta sõdib.

Ta ütles, et tema pataljonis, mis kuulub praegu Donetski oblastis sõdivasse 56. brigaadi, suutsid mehed sageli naiste suhtes „kaitsvad” olla ja mõnikord oli neil raske asuda aktiivsetele lahingupositsioonidele. Ševtšenko nõustus, et soolise võrdõiguslikkuse alusel tuleks ajateenistusse võtta ka naisi. „Võrdsed õigused käivad käsikäes võrdsete kohustustega,” ütles ta.

Donbassis 47. brigaadis teeniv snaiper Emma (32) ei nõustunud sellega, öeldes, et oleks ebaõiglane mobiliseerida naisi, kellele on põlvkondi räägitud, et nad on nõrgemad ega ole sõdimiseks loodud.

Sõda muutis loomulikult neid kauaaegseid hoiakuid, ütles ta, ja viimase kuue kuu jooksul võeti rindesõdurite nappuse tõttu süveneva kriisi tingimustes lahingumissioonidele vastu rohkem naisi. „Praegu on paljudes lahinguüksustes teretulnud kõik, kes suudavad relva käes hoida,” ütles ta.