Kui NATO liidrid sel suvel kogunevad, et tähistada oma sõjalise liidu 75. aastapäeva, on viimane asi, mida nad näha tahavad, et Venemaa sõjavägi marsib üle Ukraina, sest Euroopa on liiga nõrk, et pakkuda Kiievile vajalikku toetust.

Ukraina soovib ametlikku kutset NATO-ga liitumiseks. Kuid alliansi ametnikud nõustuvad, et juulis Washingtonis kavandatud pidustustel seda ei juhtu. NATO-l pole isu võtta vastu uut liiget, mis alliansi kollektiivse julgeoleku pakti tõttu tõmbaks selle Euroopa suurimasse maasõtta alates 1945. aastast, vahendab New York Times.

See on pannud NATO otsima kuldset keskteed, kus liikmelisust pole, kuid mis on piisavalt lihakas, et näidata, et ta toetab Ukrainat „pikaks ajaks”, nagu ütles sel nädalal NATO peasekretär Jens Stoltenberg.

Aruteludesse kaasatud kõrgete Lääne diplomaatide sõnul on see seni osutunud raskesti arusaadavaks.

Sel nädalal Brüsselis toimunud välisministrite kohtumisel esitatud ettepanekud anda NATO-le suurem kontroll Ukraina vägede sõjalise abi, rahastamise ja väljaõppe koordineerimise üle võeti vastu skeptiliselt. USA ja Saksamaa on jätkuvalt vastu sellele, et Ukrainale pakutaks Washingtonis liitumisläbirääkimiste alustamist, nagu juhtus ka eelmisel aastal Vilniuses toimunud tippkohtumisel, ning soovivad, et see küsimus juulis laualt eemaldataks, vaatamata sellele, et eelmisel aastal heaks kiideti samalaadne protsess Euroopa Liiduga liitumiseks. Kuid nad tahavad anda Ukrainale konkreetsed lubadused, mida nad suudavad täita. Samas pole veel edenenud jõupingutused selgelt määratleda, millistele tingimustele Ukraina peab NATO-ga kõneluste alustamiseks vastama.

Ja ükski neist asjadest ei pruugi juuliks tähtsust omada, kui Venemaa jätkab võidukäiku ja Ukrainal on oht kaotada sõda – väljavaade, mis muutub reaalsemaks iga kuuga, mil USA parlamendi kongressi vabariiklased jätkavad 60 miljardi dollari suuruse Kiievi abipaketi blokeerimist.

„Olukord kohapeal võib olla siis palju hullem kui praegu ja siis tekib tõeline küsimus: „Kuidas me saame tagada, et Venemaa ei võida?”” ütles endine Ameerika suursaadik NATO juures Ivo H. Daalder.

„See võib muuta kogu arutelu olemust. Me kõik võime arvata, et NATO tippkohtumine toimub olukorras, kus kõik on nagu täna, aga seda ei juhtu,” ütles Chicago globaalsete asjade nõukogu president Daalder. „Viimased kaks kuud pole Ukrainale head olnud ja pole mõtet oodata, et see paremaks läheb.”

Eelmisel aastal Leedus Vilniuses toimunud NATO tippkohtumisel kinnitati Ukrainale veel kord, et pärast teatud muudatuste tegemist demokraatia ja julgeoleku parandamiseks saab ta – millalgi – alliansi täisliikmeks. Ebamäärane lubadus ajas Kiievit ja selle tulisemaid toetajaid Baltikumis, Põhjamaades ja Ida-Euroopas kohkuma.

Üheksa kuud hiljem maadleb Ukraina sõjalise vastupealetungi järellöökidega, mis põletas läbi hinnalise suurtükiväe laskemoona ja muud relvad, kuid ei saavutanud Venemaalt märkimisväärset territooriumi. Riik vajab jätkuvalt hädasti relvi, eriti õhutõrjeks; riigi välisminister Dmõtro Kuleba ütles neljapäeval, et ainuüksi märtsis tabas Ukrainat 94 Venemaa ballistilist raketti.

„Ma ei tahtnud NATO sünnipäevapidu ära rikkuda, kuid tundsin, et olen sunnitud edastama ukrainlaste nimel väga kainestava sõnumi Venemaa õhurünnakute olukorrast minu riigi vastu, mis hävitab meie energiasüsteemi, meie majandust, tappes tsiviilelanikke,” ütles Kuleba neljapäeval NATO peakorteris Brüsselis.

Kuleba ütles, et on „tähelepanelikult kuulanud” oma kaasdiplomaatide arutelu, kuidas NATO võiks sel suvel Washingtonis käsitleda Ukraina positsiooni alliansis, ning on vastanud hoolikalt samaga.

„See on liitlaste endi otsustada, millises vormis ja sisus on järgmine samm Ukraina NATO liikmelisuse suunas,” ütles ta. „Ootame huviga tulemust, kuid loomulikult usume, et Ukraina väärib NATO liikmeks saamist ja see peaks juhtuma pigem varem kui hiljem.”

Stoltenberg püüdis lõhet siluda, esitades sellenädalasel kohtumisel kaks ettepanekut Ukraina toetamise jätkamiseks, mis tema sõnul võidakse heaks kiita NATO riigipeade kohtumiseks juulis Washingtonis.

Esimene, mille eesmärk oli panna USA asemel NATO vastutama Ukrainale annetuste ja relvade tarnimise koordineerimise eest, tõi kaasa Ungari ja teiste liitlaste vastuväiteid selle potentsiaali suhtes, mis võimaldab allianssi otsesemalt sõtta kaasata. Sellele on vastu ka USA, ütles Daalder, kuigi Bideni valitsus on seni olnud ettevaatlik, et seda avalikult mitte kritiseerida. Neljapäeval puudutas välisminister Antony Blinken seda küsimust ainult sellega, et kiitis praegust Ameerika juhitud protsessi selle „erakordsete tulemuste eest”.

Teine, Ukrainale viie aasta jooksul 100 miljardi dollari suuruse abi lubamine oli segane, sest on ebaselge, kuidas saaks NATO sundida oma liikmesriike panustama – eriti arvestades eelarve- või poliitilisi piiranguid, nagu USA Kongressi oma, mis on vastu seisnud 60 miljardi dollari andmisele Ukrainale.

Kuid Stoltenberg ütles, et sellised plaanid on ülitähtsad tagamaks, et Ukraina saaks ka edaspidi kestvat NATO toetust, mitte osade kaupa annetusi. Ta kiitis siiski hiljutisi droonide, rakettide, soomusmasinate ja laskemoona saadetisi Suurbritanniast, Tšehhist, Soomest, Prantsusmaalt ja Saksamaalt.

Stoltenberg lisas, et NATO kõrgeimal sõjaväeülemal USA armee kindral Christopher Cavolil paluti koostada plaan Ukrainale aastateks usaldusväärse ja prognoositava abi andmiseks.

„Kui NATO liitlased täidavad seda, mida me peaksime, siis oleme täiesti kindlad, et ukrainlased suudavad saavutada uusi edusamme,” ütles Stoltenberg. „See on põhjus, miks me peame rohkem toimetama, miks liitlased peavad süvenema ja pakkuma kiiremini rohkem sõjalist toetust ning miks me vajame ka tugevamaid ja püsivamaid struktuure pikaks ajaks.”

Asja kiireloomulisuse põhjuseks on NATO soov muutuda „Trumpi-kindlaks” – nagu seda viimastel kuudel on kutsutud – tagamaks Lääne toetus Ukrainale, kui endine president Donald Trump novembris tagasi valitakse. Trump on NATO-t pikka aega põlanud, pilgates selle liikmeid selle eest, et nad ei maksa „õiglast osa” julgeolekukuludest, ning andis veebruaris mõista, et kui Venemaa ründab alliansi Euroopa liiget, ei aita ta seda kaitsta, kui see ole ei maksnud oma osa.

Blinken ütles neljapäeval Brüsselis, et kuulis „liitlastelt liitlaste järel”, et „meie pühendumus, meie seotus on selle liidu jaoks hädavajalik” ja toetus Ukrainale. Ta ütles, et Ukraina töötab NATO-ga liitumiseks vajalike valitsuse ja julgeolekumuudatuste kallal ning märkis üksikasjalikult alliansi erinevaid jõupingutusi, et pakkuda sõjast väsinud riigile uusi tagatisi, kui juhid juulis Washingtonis kohtuvad.

Tema kommentaaridest tuli aga välja, et maailm ei peaks ootama järsku kõrvalekaldumist status quo‘st.

„Need vestlused viimase paari päeva jooksul on keskendunud täpselt sellele, mida me tippkohtumisel tegema hakkame,” ütles Blinken. „Oleme alustanud protsessi kõigi riikide ja ekspertidega, et seda täpsustada. Kasutame praegusest tippkohtumiseni jäävat aega täpselt selleks.”