Ukraina sõdur kummutab müüdi droonidest: need polegi nii võimekad kui eemalt paistab

eestinen

Paljukiidetud FPV droonid pole sõjas mingi imerelv, kirjutab Ukrainas sõdiv sõdur sotsiaalmeedias.

Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse on teatud relvad sattunud mõnikord suurema tähelepanu alla, millega seoses on otsitud seletust pea igale edule või sõjalisele lahendusele.

Kangelasrelvadena on reklaamitud varem tankitõrjerakette Javelin, kaugmaa raketiheitjaid HIMARS ja droone üldiselt, mille jaoks tehti sõja algfaasis isegi laul Türgi Bayraktar TB2-le.

Alanud aasta jooksul on vaimustus keerelnud First Person View (Esimese isiku vaade, FPV) droonide ümber. See tähendab väikeseid droone, mida sõdurid juhivad oma kiivrikaamera abil.

Väike ja väle FPV droon sobib suurepäraselt Ukraina propagandarelvaks, sest suuri sõjamasinaid purustavas väikeses asjas on palju sümboolikat.

FPV-vaimustust on õhutanud lugematu arv sõjavideoid, kus neid kasutatakse näiteks lahingutankide ja isegi üksikute sõdurite ründamiseks.

Twitteri (nüüd X) ja Telegrami kanalid näitavad aga ainult edukaid rünnakuid ja need loovad olukorrast moonutatud pildi, kirjutab sotsiaalmeedias Ukraina sõdur varjunime all Kriegsforscher.

Kahjuks kasutame palju FPV droone, sest meil pole laskemoona miinipildujate, tankitõrjerelvade, ja kahurite jaoks ega isegi tankitõrjemiine, jätkab ta.

Kriegsforscheri sõnumit on teiste hulgas kommenteerinud Soome sõjakooli tankikooli juht kolonelleitnant Mika Mäenpää.

Kriegsforscher teenib praegu Ukrainas ja räägib tõtt FPV droonide võimsusest ja sellest, mis on infosõjast tingitud pettekujutelm, nendib Mäenpää.

Eelmise, 2023. aasta mais hindas Briti mõttekoda Royal United Services Institute, et Ukraina tarbib igas kuus koguni 10 000 drooni.

Arv on tohutu, kuid need kaotused jäävad näiteks sotsiaalmeedias ringlevates sõjavideotes peaaegu nähtamatuks.

FPV droonid pole sõjas ei võti ega imerohi, väidab Briti mõttekoda.

Ukraina sõdur toob näiteks ründavad Vene üksused, kelle ebaõnnestunud rünnakutest on Ukraina hea meelega kaadreid levitanud. On tähelepanuväärne, et kuigi Venemaa on aasta alguses kandnud suuri kaotusi, on ta suutnud stabiilselt edasi liikuda Ukraina idaosas.

Näiteks USA mõttekoda Institute for the Study of War (ISW) on teatanud, et Ukraina rinne on laskemoona puudumise tõttu praegu nõrgem kui tundub.

Ukraina sõduri sõnul ei jõuaks venelased oma positsioonidele ligilähedalegi, kui Ukrainal oleks piisavalt tankitõrjemiine või suurtükiväe laskemoona.

Nad ei pääseks Krasnohorivka linna, kui meil oleks piisavalt tankitõrjerakette. Aga nad said sellega hakkama. Selles suunas on meil FPV droonid, kuid need ei saa muuta seda, et Vene soomusmasinad sõidavad seal ringi nagu kodus, kirjutab Kriegsforscher.

Venemaa sooritas märtsi lõpus oma suurima soomusrünnaku alates eelmise aasta oktoobrist Ukraina idaosas Tonenke suunas, edastab ISW.

Selle vastu anti löök tankitõrjerakettide ja suurtükkidega ning motiveeritud, hästi välja õpetatud jalaväega, mitte FPV droonidega. Droonid annavad ainult viimase lihvi peamiselt kahjustatud ja mahajäetud soomukitele, ütleb Kriegsforscher.

Samas märgib Kriegsforscher, et toetab täielikult FPV droone. Iga armee vajab neid, lisab ta.

Need on odavad ja väga tõhusad, eelkõige vaenlase logistika vastu. Asi pole selles, neid on tõesti vaja, kirjutab ta.

Vabandust, mul on lihtsalt kõrini sellest, mida ma näen ja kuidas potentsiaalsed värvatavad helistavad ja nad kõik küsivad minult FPV droonide kohta, sest nad jälgivad sõda Telegramis, märgib sõdur.

Kommentaarid
(Külastatud 2,179 korda, 1 külastust täna)