Soome mees laadis elektriautot – 70 km sõit maksis enam kui 400 eurot

Lahtis elav Tomi läks aprilli alguses neljapäevasele reisile ja jättis oma elektriauto Helsingi-Vantaa parkimismajja. Tema suure akuga elektriauto oleks ta kindlasti allesjäänud akuga koju tagasi viinud, kuid tavaliselt tasub võimaluse korral laadida. Ta jättis auto laadima ja läks lennujaama.

Naasmisel ootas ees ebameeldiv üllatus. Mõõdik näitas 410,13 eurot, kuigi auto oli tarbinud vaid umbes 15 kilovatt-tundi elektrit. Üks kilovatttund maksab Virta laadijatega lennujaamas tavaliselt 0,25 eurot/kWh, nüüd oli tasu üle 100 korra kõrgem.

Tomi sõnul liigutab see 15 kWh tema Mercedes-Benz EQS 580 autot umbes 70 kilomeetrit. Natuke teisiti mõeldes oli kilomeetri hind lähemal kuuele eurole, sama palju kui bensiiniautos kolm liitrit kilomeetri kohta.

Asi oli selles, et Tomi oli laadimist alustanud Mercedese enda Mercedes me Charge teenindusega. Seda saab kasutada mitme operaatori seadmetega ja teenust tasutakse minuti kohta, nii aeglase vahelduvvoolu laadija kui ka kiirlaadijaga.

See on ajapõhine. Ma arvan, et see tähendab, et seni, kuni auto laeb. Laadimise aluseks on laadimisaeg, mitte parkimisaeg, kurdab Tomi teenuse üle.

See ei pruugi olla täielikult läbi mõeldud ega edastatud, lisab ta.

Ta nendib, et ei olnud selles olukorras asja märganud ega mäletanud ning oleks muidu alustanud laadimist otse Virta kaudu.

Tervikuna oli parkimise hind päris kõrge, sest Tomi kasutatud P1 hallis maksab parkimine veidi üle nelja päeva eest 180 eurot.

Erinevalt laadimisrakendustest üldiselt ei saa Mercedes me Charge rakendusega laadimist distantsilt välja lülitada, vaid arveldamise saab peatada vaid pistiku eemaldamisega. Mercedese andmetel on selle aluseks olev idee mitte reserveerida laadimisjaama kauemaks kui vaja. Lennujaamas on olukord lihtsalt teine.

Muidugi, kui viite selle kaubanduskeskuse parkimismajja, siis võtate selle laadimispunkti teistelt ära, kuid pikaajaliste parklate puhul ei tohiks see nii olla, ütleb Tomi.

Ta oli seda laadimisteenust kasutanud kaks aastat enne kõnealust sündmust.

Ma ei kavatse raha tagasi nõuda, ma tahan sellest peamiselt rääkida, et teistega sama ei juhtuks, märgib ta.

On ka põhjust. Väljaanne Tekniikan Maailma teatas vaid paar kuud tagasi sarnasest juhtumist, kus Mercedese juht oli saanud lennujaamas laadimise eest ligi 300 euro suuruse arve.

Teatud viisil pääsesin odava hinnaga. Mõelge, kui perekond tuleb Kuopiost ja arvutab, et saab ühe laadimisega Helsingisse ja jätab auto kahenädalaseks Tai reisiks parklasse. Auto laeb vaid võib-olla kaheksa tundi, aga makse jookseb, nendib Tomi.

Mercedese maaletooja Veho laadimise eest vastutava tootejuhi Timo Lehto sõnul on juhtum kahetsusväärne.

Lennujaama parkimine on erandjuhtum, mil on täiesti lubatud auto seisma jätta. Üritame oma võrgustikus olevaid müüjaid juhendada, et nad seda klientidele edastaksid, räägib Lehto.

Algul arvas ta, et teema kõne puudutab Tekniikan Maailmas varem edastatud juhtumit, ja oli üllatunus, kui sai teada, et see nii ei ole.

Tegin juba varem Finaviale ettepaneku, et nad võiksid ise oma seadeid muuta, et need ei oleks rändlusteenustega kättesaadavad. See kõrvaldaks probleemi. Võiksime nüüd teemat Finaviaga jätkata, et see viga enam ei korduks, ütleb Lehto.

Veho on asjaga seotud peamiselt selle kaudu, et lisaks Mercedese autodele müüakse klientidele ka margi enda laadimisteenust. Teenust pakub Mercedes-Benzi ja BMW ühisettevõte Digital Charging Solutions (DCS).

Nemad määravad hinna, meil pole võimalust seda mõjutada, märgib Lehto.

Sama kehtib ka selle kohta, kuidas rakenduses allalaadimise hindu kirjeldatakse.

Minutipõhine hinnakujundus on nn tehingutasudes üsna erandlik. Mõnes teises riigis on Mercedes me Charge hind kilovatt-tundide järgi, kuid sageli lisandub ka ajatasu, et vältida pikemat tühjalt seismist pärast teatud piiri.

Lehto kahtlustab, et minutitariifi taga on Soome seadused, mis ei luba müüa elektrit kilovatt-tundide alusel, kui laadijal puudub nõuetekohaselt sertifitseeritud energiaarvesti. Selliseid seadmeid on tänapäeval vähe, kuid need on saadaval ka DCS-i teenindusvõrgus, kuhu kuuluvad Soomes Virta, K-lataus, Ionity ja Recharge.

Usun, et DCS tahtis seda nii-öelda õpiku järgi teha. Kui läheksime üle kilovatt-tunni hinnale, oleks ebaseaduslik müüa laadijat, millel seda arvestit pole, sõnab Lehto.

Lehto sõnul on Mercedes me Charge sageli selgelt soodsam klientidele, kellel on kiir- või alalislaadijad, mis suudavad lühikese ajaga anda palju voolu kiirelt laadivatele autodele, mistõttu soovitatakse seda ka klientidele.

Samuti tunnistab ta, et äpiga vahelduvvoolu laadimise kasutamine pole kuigi soodne. Kui autot laadida 11 kW minutihinnaga 0,07 eurot, tuleb kilovatt-tunni hinnaks ligikaudu 0,38 eurot.

Vahelduvvoolu poole pealt pole see nii atraktiivne, kuid paljud hindavad selle lihtsust. Seevastu mõnele meie mudelile on saadaval 22-kilovatine siselaadija, seega on kilovatt-tunni hind 0,19 €. Müüjad rõhutavad, et see on alalisvoolu poole pealt hea ja seal laevad need, kes sõidavad palju pikki vahemaid, nendib Lehto.

Kommentaarid
(Külastatud 5,782 korda, 1 külastust täna)