Soome asjatundja: Venemaa ilmselt ei alustagi suurpealetungi, Ukraina alistamisel kasutatakse ära tehtud vigu

eestinen

Ukrainal on praegu suuri raskusi enda kaitsmisega Venemaa kasvava sõjalise jõu vastu. Viimastel päevadel on suurimad lahingud peetud Bahmutist umbes viis kilomeetrit läänes asuva Tšassiv Jari linna servas.

Tšassiv Jar on sõjalis-taktikaliselt olulisem sihtmärk kui Bahmut või näiteks Avdijivka, mille Ukraina aasta alguses kaotas. Tšassiv Jar asub mäe otsas, mis domineerib madalama ümbruse suhtes. Enne sõda elas linnas umbes 12 000 elanikku, vahendab Yle.

Kui Venemaal õnnestub Tšassiv Jar vallutada, on tal eelis tulistada allpool end kaitsvate ukrainlaste pihta ja seega on lihtsam edasi liikuda lähiümbruse suurematesse asustuskeskustesse Kostantõnivkasse ja Kramatorskisse.

Sõjalised asjatundjad on prognoosinud, et Venemaa alustab suurpealetungi enne suve. Ukraina armee olukord on väga raske, sest lääneriikide materiaalne toetus on kahanenud ning suur puudus on näiteks suurtükiväe laskemoonast ja õhutõrjerakettidest. Venemaa oleks seega soodsas olukorras ründamiseks.

Üks peamisi põhjusi, miks Venemaa alustas sõda Ukraina vastu, oli Donetski oblasti ülevõtmine. Kramatorsk ja sellega piirnev Slovjansk on Donetski suurimad linnad.

Sõjateaduste doktor Ilmari Käihkö toob välja, et Tšassiv Jar oleks venelastele hea baasala, kui nad selle saaksid. Kuid samamoodi on see nüüd hea koht Ukraina kaitsjatele. Venelasi ootab ees raske ja nõudlik töö linna ülevõtmisel.

Ukraina sõda jälginud sõjaajaloolane Emil Kastehelmi on avaldanud sotsiaalmeedias sõnumi, milles analüüsib olukorda Tšassiv Jaris. Kastehelmi mainib samuti, et Ukraina on linna rajanud kaitsekindlustused.

Kastehelmi avaldatud pildil on laudadega kaetud kaevikud, mis on kindlustuste kohta üsna nõrgad.

Käihkö ei oska Tšassiv Jari kindlustusi täpsemalt iseloomustada, kuid tema sõnul alustas Ukraina kindlustustöödega kaugelt liiga hilja, alles eelmise, 2023. aasta lõpus.

See oli Ukraina poolt suur valeotsus, nendib Käihkö.

Liiga hilise kindlustamise põhjuseks oli soov näidata, et Ukraina edeneb, kuigi edasiminekuks polnud enam jõudu, ütleb Käihkö. Ta kahetseb, et kindlustustööd jäid tegemata isegi kriitilistes rindeosades.

Olen rääkinud Ukraina sõduritega, kes olid rindel. Nad rääkisid juba eelmisel suvel, et venelased oskavad kindlustada, ukrainlased mitte. Kui venelased mingi ala hõivavad, hakkavad nad seda kohe kindlustama. Ukrainlased ei alusta, nendib Käihkö.

Nüüd on küsimus selles, kas Ukrainal on üldse ressursse enda kaitsmiseks.

Käihkö imestab, kas Ukraina kaitsevarud on tõesti nii ammendunud nagu räägitakse, või on see lihtsalt jutt, et püüda abi kohaletoimetamist kiirendada. Kui olukord on nii halb nagu Ukraina ütleb, siis võib Venemaa läbimurre olla võimalik.

Ukraina pole Käihkö sõnul Venemaa suureks rünnakuks valmis. Näiteks mobilisatsiooni seadust muudeti alles väga hiljuti.

Käihköt huvitab, kas Venemaa kavatseb korraldada suurrünnaku, olgu olukord kui tahes soodne. See sõda on näidanud, et ründamine kulutab tunduvalt rohkem ressursse kui kaitsmine.

Käihkö arutleb, et Venemaal oleks igal juhul rohkem sõdureid vaja, et läbimurdelahing saaks peetud. Kui praegu tehtaks mingisugune mobilisatsioon, jõuaksid mehed kohale alles mitmeid kuid hiljem.

Venemaa jaoks võiks lihtsaim lahendus olla senise aeglase edenemise jätkamine, mõtiskleb Käihkö. See tähendab halastamatut suurtükituld ja õhupommitamist, et hävitada ja seejärel vallutada sõja jalamile jäänud Ukraina linnad. Liugpommid muudavad asustuskeskused praktiliselt elamiskõlbmatuks.

Venemaal on räägitud „halli ala” ehk puhvertsooni loomisest. Nimelt võib see kuuluda Ukrainale, aga Ukraina ei tee sellega midagi ja ukrainlased ei saa seal elada.

Venemaa poolt okupeeritud linnad on sõja algusest peale varemeteks muutunud, kuid ka Harkivis ja Hersonis on tavaelu Vene tulistamise tõttu võimatu, ütleb Käihkö.

See ongi hirm Ukraina jaoks. Kui Venemaal õnnestub suurlinnadele lähemale tungida, peavad nad elanikud evakueerima, märgib ta.

Oluline on see, mis on Venemaa eesmärk ja eriti praegune eesmärk, sest eesmärgid muutuvad olukorra muutudes.

Käihkö peab kõige tõenäolisemaks, et sõda jätkub laias laastus nagu varem. Venemaa kaalub kindlasti suurt rünnakut.

Suurrünnak võib olla ka Venemaa seisukohalt halb lahendus, kuna see võib kiirendada abi kohaletoimetamist läänest.

Kiireloomulisuse tunne on meist [Ukraina toetajatest] peaaegu kadunud. Kriitiline olukord, so Venemaa rünnak võib panna meid mõistma, et sõda võib Ukraina jaoks väga halvasti minna, märgib ta.

Käihkö sõnul on sõja suur pilt praegu selline, et Ukraina on nõrgenenud ja Venemaa on muutunud tugevamaks, kuid ei jõua siiski oma eesmärkideni.

Venemaa ei suuda mõjutada Ukraina rahvusvahelist staatust ega sisepoliitikat.

Venemaa võib Tšassiv Jari vallutada, kuid see ei ole sõja saatuse küsimus. Pärast Tšassiv Jari tuleb uusi ja uusi linnu. Küsimus on selles, kus saab Ukraina luua kaitseliini, kus Venemaa peatatakse, sõnab Käihkö.

Kommentaarid
(Külastatud 803 korda, 1 külastust täna)