Palk 5000 eurot ja raha kogu aeg otsas – selline on kõrgepalgaliste olukord Soomes

Majandusraskustesse sattunud leibkondi abistavale Tagatisfondile helistavad üha enam keskmise ja kõrge sissetulekuga inimesed, kel rahast kulude katmiseks ei piisa.

Hea sissetulekuga inimestel on sageli palju laene. Neile antakse suuri hüpoteeke, mille ülalpidamiskulud võisid intresside tõustes tõusta kuni mitmesaja euro võrra. Majapidamistel võivad lisaks eluasemelaenule olla näiteks autolaenud ja tarbimislaenud, ütleb Tagatisfondi juhataja Minna Mattila.

Tagatisfondis mõeldakse kõrge sissetuleku all neid, kes teenivad brutona umbes 4000-5000 eurot kuus, vahendab Taloussanomat.

Tagatisfond on pööranud erilist tähelepanu hea sissetulekuga lastega peredele. Kui heal järjel peres on kaks kõrgepalgalist, võib kasutatav sissetulek olla suur. Sellest tulenevalt on ka kulutused neis peredes sageli suured.

Hea sissetulekuga lastega peredes on tarbimisharjumused kujundatud vastavalt sissetulekule. Teisalt võib lastega peredel olla väljakutseid oma tarbimisharjumuste muutmisel, kui nad on harjunud teatud viisil sööma, elama ja hobidega tegelema, ütleb Mattila.

Mattila sõnul on hea sissetulekuga inimestel lisaks muudele võlgnevustele sageli ka palju õppelaenu.

Hea sissetulekuga inimesed on sageli kõrgelt haritud, samuti on võetud palju õppelaenu, kuni mitukümmend tuhat eurot. Õppelaenu tagasimaksmine on ajastatud täpselt tippaastatele, mil kulutusi on niikuinii palju, ütleb Mattila.

Majapidamiste intressikulud on viimastel aastatel mitmekordistunud, kui Euroopa Keskpank tõstis kiire inflatsiooni tõttu intressimäärasid.

Soome statistikakeskuse andmetel oli 2022. aastal võlgu umbes 52 protsendil Soome leibkondadest. Valdav osa võlast, umbes 70 protsenti oli eluasemevõlg. Peaaegu kolmandikul kõigist leibkondadest olid eluasemevõlad.

Soome Panga andmetel oli Soome eluasemelaenu keskmine intress eelmise, 2023. aasta novembris euroriikide seas suuruselt kuues ehk 4,04 protsenti. 96 protsenti Soomes aastatel 2003–2023 sõlmitud hüpoteeklaenulepingutest olid muutuva intressimääraga.

Kõrged laenuteenuse kulud mõjutavad lisaks suure sissetulekuga inimestele korteriinvestoreid, üliõpilasi ja ettevõtjaid, kuna nende gruppide laenuteenuse koormus oli suhteliselt kõrgem kui teistel vaadeldavatel rühmadel.

Võlgades majapidamiste olukorda on raskendanud asjaolu, et intressimäärade tõusuga on inflatsiooni mõjul tõusnud ka muud elamiskulud.

Tagatisfondi juhi Mattila sõnul on hea sissetulekuga inimeste rahaprobleemide veel üks tüüpiline põhjus see, et nad ei ole oma tuludest ja väljaminekutest teadlikud ning ei pruugi kontoväljavõtteid üldse jälgida.

Kui teil on suur sissetulek, võite oma maksevõimet pimesi usaldada. Teisest küljest toetuvad sellele ka krediidipakkujad, ütleb Mattila.

Mattila sõnul oleks vahel hea maha istuda ja vaadata, mis seis on — olenemata sissetuleku tasemest.

Majapidamiste ülevõlakoormust ohjeldatakse ka aprilli alguses tegevust alustanud krediidiregistriga, kuhu kogutakse info kõigi soomlaste võlgade kohta. Laenuandjad saavad registrist vaadata, kui suur krediit laenutaotlejal juba on. See aitab ka inimesi endid, kus nad saavad oma võlaolukorrast senisest lihtsamini ühest kohast infot.

Mattila sõnul saab rahalist olukorda leevendada kiirlaene võttes, mille turustamist ta peab problemaatiliseks.

Kiirlaene reklaamitakse palju ja nende turunduses kasutatud argumendid on suunatud ratsionaalsele mõistusele. Vaatamata seadusega kehtestatud intressilaele on kiirlaenud enamasti kahjulikud ja nende võtmine võib kaasa tuua võlaspiraali, kus varasemate laenude katteks võetakse uus laen, räägib Mattila.

Mattila sõnul on tüüpiline, et kiirlaenu poole pöördutakse eelkõige ootamatutes olukordades nagu haigus või koondamine või töötus.

Makseraskuste korral oleks parem viis esimesel võimalusel otse oma võlausaldajatega ühendust võtta ja püüda maksegraafikus kokku leppida, ütleb Mattila.

Kui tunned muret oma rahalise või võlaolukorra pärast, võid abi ja nõu küsida ka Tagatisfondi telefoni- või vestlusteenustest. Garantiifondist saab teatud tingimustel näiteks ümberstruktureerimise laenu käenduse, mis ühendab kõik tagatiseta võlad ja arvete võlgnevused üheks uueks laenuks.

Tasuta finants- ja võlanõustamisteenust pakuvad ka näiteks justiitsministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad õigusabi- ja huvikaitseasutused.

Statistikakeskuse andmetel on majapidamiste võlgnevus 2023. aasta kevadest vähenenud. Põhjuseks on ilmselt eluasememüügi vähenemine, mis tähendab, et senisest vähem on võetud hüpoteeke. Samas on vanu laene tagasi makstud, võimalik, et plaanitust kiireminigi.

Võlasumma jaguneb aga soomlaste vahel ebaühtlaselt, sest kõige suuremat võlakoormat kannab oma õlul vähemus soomlasi.

Leibkondade võlgnevuse taset saab kirjeldada võlasuhtega, mis kirjeldab leibkondade võlga aastapõhiselt nende sissetulekute suhtes.

Aastal 2022 oli kõigi leibkondade, sealhulgas võlgadeta leibkondade keskmine võlgnevus 110 protsenti, eluasemevõla omajatel oli vastav näitaja 223 protsenti. Kõigi võlglastest leibkondade võlakoormus oli 173 protsenti.

Kommentaarid
(Külastatud 3,201 korda, 1 külastust täna)