NATO sõjaväelased 14 riigist kogunesid eelmisel kuul Lätti metsaalale, et osaleda alliansi suurimal sõjalisel õppusel pärast külma sõda. Taas oli fookuses Venemaa.
Õppus algas varahommikuses pimeduses hoiatusega: vaenlase väed on ületanud Läti piiri Venemaaga ja lähenesid pealinnale. Suheldes erinevates keeltes erinevate raadiote kaudu, jooksid sõjaväelased, et tõrjuda sissetungijaid märgalade poole, mis nende tankid uputasid, vahendab Wall Street Journal.
„Kõige olulisem on näidata valmisolekut kiiresti tegutseda ning asuda kaitsele Läti ja NATO piiridel,” ütles raskesoomukite brigaadi metsas asuvalt positsioonilt juhtinud Läti armee kolonel Oskars Kudlis. Reageerimine nõudis sõjaväelastelt nii kaugelt kui Kanadast ja Albaaniast, et lahendada sideprobleemid, kohaneda üksteise lahinguvälja praktikatega ja koordineerida erinevaid relvasüsteeme.
Alates sellest, kui Moskva 2014. aastal Krimmi poolsaare Ukrainalt hõivas, on Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon silma peal hoidnud Euroopa piiril Venemaaga. Tänavuse õppuse Steadfast Defender 2024 eesmärk on saata Moskvale sõnum: allianss on valmis kaitsma oma liikmeid, eriti neid, kes asuvad Venemaa piiri lähedal, sealhulgas Läti.
Pärast külma sõda ei omanud NATO-sisesed erinevused keeltes, sidesüsteemides ja relvastuses erilist tähtsust, sest NATO sõjaväelased tegutsesid harva õlg õla kõrval. Selle asemel roteerusid paljud lühiajaliste lähetuste kaudu Afganistanis, Iraagis ja mujal, mis oli pikalt ette planeeritud. Varustusvajadused olid teada ja iga liitlane tegeles oma varustamisega ise.
Nüüd on koalitsioonisõjaks valmistumine taas NATO prioriteet ja sõjaväelased peavad teadma, kuidas lahinguväljal koostööd teha. „Kõigi riikide integreerimine on väljakutse,” ütles Kanada armee kolonelleitnant Jonathan Cox, kes aitas juhtida õppust Crystal Arrow, NATO manöövrite Läti osa, mis hõlmab õhu-, maa- ja mereõppusi kogu alliansis.
Tänavu 4. aprillil oma 75. aastapäeva tähistanud NATO muutub mõnes mõttes tugevamaks. Soome ja Rootsi on ühinenud pärast aastakümnete pikkust liikmestaatuse vältimist. NATO Euroopa liikmesriigid kulutavad kaitsele rohkem kui pärast külma sõda. NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles hiljuti, et sel aastal täidavad Euroopa liikmesriigid esimest korda aastakümnete jooksul oma rahalised kohustused alliansile.
Kuid allianssi kimbutavad muud vaidlused. Liidrid on eriarvamusel, kas Ukrainal ja teistel kandidaatriikidel peaks olema lubatud ühineda. Võistlus Stoltenbergi järglaseks saamise nimel on tekitanud tülisid kauaaegsete liikmete ja endise idabloki uuemate liikmete vahel.
Ja paljud NATO riigid, sealhulgas kuus selle 12-st asutajaliikmest, on endiselt kaugel sõjalise eelarve taseme saavutamisest, mida nad lubasid saavutada kümme aastat tagasi. Madalad kulutused on muutnud nad vabariiklaste presidendikandidaadi Donald Trumpi rünnakute sihtmärgiks, tekitades kahtlusi alliansi tuleviku suhtes, kui ta novembris võidab.
Läbi ajaloo hõlmasid paljud sõjalised liidud – sealhulgas need, mis alistasid Napoleoni ja võitsid Teise maailmasõja – liitlasvägesid, mis tegutsesid eraldi ühise juhtimise all. NATO eesmärk on valmistada liitlasi ette kõrvuti võitlemiseks.
Tänavused õppused, mis on suurimad alates 1988. aastast, toimuvad nelja kuu jooksul kuni maini kohtades, mis ulatuvad polaarjoonest Musta mereni. Nendes osaleb ligikaudu 90 000 sõjaväelast, 1100 lahingumasinat, 80 lennukit ja 50 mereväe alust.
Läti operatsioon oli üks mitmest Euroopa ja Venemaa piiri lähedal. 2016. aastal, pärast seda, kui Moskva oli hõivanud Krimmi poolsaare ja aitas õhutada mässu Ukraina idaosas, leppisid NATO liikmesriigid kokku oma vägede pidevas rotatsioonis oma haavatavate idaliikmete juures, täpsustades, milline liikmesriik võtab iga riigi kaitsmisel juhtrolli.
Poolas asus kaitset juhtima USA, Leedus Saksamaa, Eestis Ühendkuningriik ja Lätis Kanada. Pärast Venemaa tungimist Ukrainasse 2022. aasta veebruaris tugevdas NATO nendes riikides oma vägesid ning lisas partnerlussuhteid Slovakkias, Ungaris, Rumeenias ja Bulgaarias.
Partnerlussuhted on liitlasi omavahel põiminud tihedamalt kui kunagi varem pärast külma sõda, mil USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa hoidsid sõjaväelasi alaliselt Lääne-Saksamaal.
Pealinna Riia lähistel korraldatud Läti õppus oli NATO selle aasta rahvusvahelisemaid. 11 liikmesriiki, kelle sõdurid olid juba Lätis, sealhulgas Kanada omad liitusid USA, Islandi ja Läti naaberriigi Eesti sõjaväelastega.
Lätis paiknevad Kanada väed moodustavad Ottawa praeguse suurima ülemerevägede kontingendi. Paljude nende kanadalaste jaoks on Venemaa vastu kaitsmine isiklik, sest nad asusid varem baasis Lääne-Ukrainas, koolitades kohalikke sõjaväelasi aastatel enne Venemaa 2022. aasta sissetungi. Kaks aastat tagasi tabas Moskva seda baasi rakettidega, hävitades kasarmud, kus kanadalased olid elanud.
Kanada armee kolonelleitnant Dan Richel, kolonel Kudlise juhitud Läti operatsiooni ülema asetäitja lähetati eelmise, 2023. aasta augustis koos perega Quebecist Lätti, et aidata Kanada kohalolekut laiendada. Suurem osa tema kolleegidest kohalikus peakorteris on lätlased. Ta on hakanud keelt õppima, kuigi enamik rutiinseid asju aetakse inglise keeles, ütles ta.
NATO riigid leppisid 2014. aastal kokku, et käesolevaks aastaks kulutab igaüks kaitsele vähemalt 2% sisemajanduse kogutoodangust.
Läti, mille Nõukogude Liit okupeeris 1940. aastal ja saavutas iseseisvuse alles 1991. aastal, kulutab sel aastal kaitsele 2,4% oma SKT-st, mis on osa plaanist saavutada 2027. aastaks 3 protsenti. Kanada eraldab umbes 1,3% SKT-st oma sõjaväele ja tal pole plaani 2 protsenti saavutada.
NATO esindaja Stoltenberg ja USA NATO suursaadik Julianne Smith noomisid sel aastal Kanadat selle eest, et ta on väheste alliansi riikide seas, kes ei püüa kokkulepitud eesmärki saavutada.
Kui Kanada ei suuda oma kohustusi täita, siis „kuidas see peegeldab alliansi sidusust?” ütles endine Kanada mereväe juht, eruadmiral Mark Norman, kes külastas hiljuti NATO peakorterit Brüsselis. Tõenäoliselt suurendaks Kanada kaitsekulutusi vaid sunniviisiliselt, „kuna ohtu ei tajuta”, ütles Norman Kanadas valitseva arvamuse kohta.
Üks alliansi kõige fundamentaalsemaid lahkarvamusi on erinevused selles, kuidas liikmesriigid suhtuvad ohtudesse. NATO loetleb oma peamiste ohtudena terrorismi ja Venemaad. Paljud Türgi ja teiste Vahemere-äärsete liikmesriikide ametnikud on rohkem mures piirkondlike konfliktide, ebaseadusliku rände ja terrorismi kui Venemaa pärast.
Peaaegu kolmandik Läti umbes 1,9 miljonilisest elanikkonnast on venelased, nõukogude aja pärand. Pinged on kõrged nii riigis kui ka selle piiril Venemaa ja Valgevenega, mis on Moskva võimu all olev autoritaarne riik.
NATO planeerijad peavad Venemaa otsest sissetungi naaberliikmesriiki lähitulevikus ebatõenäoliseks, kuigi hiljuti ütlesid mõned NATO riikide sõjaväelased, et Moskva võib mõne aasta pärast olla piisavalt tugev, et rünnata. Lühemas perspektiivis kardavad nad, et Moskva võib kohalikke venelasi ässitada ja pingeid ettekäändena kasutada, nagu Kreml tegi kümme aastat tagasi Ida-Ukrainas.
Läti ühines NATO-ga 2004. aastal, 13 aastat pärast Nõukogude Liidust iseseisvumist. Sellest ajast peale on alliansi nõuded ja standardid sundinud Läti relvajõude moderniseerima. Lääne sõjaväesõidukid on asendanud vanad nõukogude mudelid.
Õppusel Chrystal Arrow tegutses pataljon, mida juhib Läti armee kolonel Gaidis Landratovs koos USA sõjaväelastega. Nad mängisid väljamõeldud Occacuse riigi sissetungivaid jõude, keda identifitseeriti nende varustusel punaste X-idega. NATO väldib õppustel tõeliste vastaste nimede kasutamist.
Kanada kolonelleitnant Cox, kes viibis Lätis ajutiselt ja juhtis sealset NATO rahvusvahelist lahingugruppi, oli kaitses olevate vägede ülem, kuhu kuulusid 11 riigi sõdurid. Kui imiteeritud sissetung algas, liikusid tema väed ja asusid kaitsepositsioonidele, oodates teavet ründajate kohta.
Erinevaid keeli kõnelevatel sõduritel oli raske suhelda. Inglise ja prantsuse keel on NATO ametlikud keeled, kuid keeleoskus on erinev.
Teine probleem, ütles Cox, oli „raadiosaatjad, mis mõnikord töötavad koos ja enamasti mitte. Kuid alati on kommunikatsiooniprobleeme, olenemata sellest, mis juhtub”.
Tegevus õnnestus, kuna plaanid olid lihtsad, ütles ta. „Igal riigil on oma viis seda teha, kuid eesmärk ja mõju oli kogu lahingugrupi jaoks sama,” ütles ta.
Ühtsus on NATO jaoks pikka aega olnud probleemiks. Õppusel Chrystal Arrow olid Lätis kohal Kanada soomukid LAV-6, Ameerika, Saksa ja Poola tankid ning Suurbritannias toodetud luuremasinad CVR-T. Igaüks neist nõuab erinevaid varuosi ja hooldust.
Erineva varustuse hulga standardiseerimine on raske, sest selle tootmine on tulus äri, millest vähesed riigid tahavad loobuda. USA-l on umbes kolm tosinat peamist sõjalist süsteemi nagu lennukid, laevad ja tankid. NATO kõrgeima sõjaväeametniku, Hollandi admiral Rob Baueri sõnul kasutatakse 172 eri mudelit Euroopas, kus enamik riike kaitsevad oma riiklikke relvatootjaid ja võistlevad sageli eksporditellimuste pärast.
Probleemiks võivad osutuda ka väiksemad seadmed. Planeerijad on aastaid võidelnud selle nimel, et erinevate riikide turvalised väliraadiod oleksid ühilduvad. Seda väljakutset süvendab vajadus digitaalse krüptimise ja elektroonilise sõja vastu võitlemise meetmete tõttu.
Pärast külma sõja lõppu polnud sellistel tehnilistel erinevustel suurt tähtsust, sest erinevate riikide NATO väed sõdisid harva üksteise kõrval. Nüüd peavad nad saama varustust jagada ja teadma, et ühe armee kahurid võivad tulistada teise mürske.
Alliansi planeerijad on kehtestanud varustusnormid ja töötanud selle nimel, et asjad toimiks ristkasutuses. Kuid isegi NATO ühe kõige elementaarsema standardi, 155-millimeetriste suurtükimürskude jaoks toodavad liikmed 14 erinevat mudelit, ütles Bauer. Mõned mürsud ei lähe sisse teiste laskeseadmetesse, samas kui mõned võivad sobida, kuid mitte ühilduda sihtimistarkvaraga.
Paljud Ukrainale tarnitud ligi 200 erinevast relvasüsteemist on pärit NATO riikidelt. Selline kompott on tekitanud hoolduse õudusunenäo Ukrainale, kes on paljudele varuosi hankima pidanud.
USA armeekapten Malcolm Edgar, kes juhib Leedus Abramsi tanke ja Bradley lahingumasinaid ütles, et erinevuste ületamiseks viiside leidmine on üks eeliseid, mida saab teha mitut riiki hõlmavatel õppustel nagu Crystal Arrow.
„Me ei ütle ainult, et saame sellega koos hakkama, vaid näitame, et see on võimalik,” ütles Edgar. „See kõik seisneb komplektide ja varustuse ühises sobitamises.”
