Kole lugu: Euroopa riigid pole nõus oma õhutõrjest Ukraina kasuks loobuma

„Õhutõrje on täna meie prioriteet,” kordas Ukraina president Volodõmõr Zelenski 18. aprillil sotsiaalmeedias: kui seni oli Ukrainal õnnestunud kinni püüda suur osa venelaste poolt igapäevaselt riigi territooriumile saadetavatest droonidest ja rakettidest, siis täna ollakse kokkukukkumise lähedal piisava arvu õhutõrjesüsteemide ja laskemoona puudumise tõttu.

Kiievi andmetel on nüüdseks kahjustatud 80 protsenti riigi energiasüsteemist ja pommiplahvatustes hukkunute arv on hakanud taas tõusma. 17. aprillil hukkus Tšernihivis raketirünnakus 17 ja sai vigastada 78 inimest, vahendab Le Monde.

Olles teadlik ukrainlasi ähvardavast ohust, püüavad Euroopa riigid organiseeruda, et neid aidata, olles tervitanud Ameerika toetuse taastumist, mille realiseerumine võib aga võtta paar nädalat pärast Esindajatekoja hääletust uue 60,8 miljardi dollari (57 miljardit eurot) suuruse toetuse üle. Välisasjade kõrge esindaja Josep Borrelli palvel kogunesid Euroopa ministrid esmaspäeval, 22. aprillil Luksemburgi, et oma toetust tugevdada.

Kuid edasiminek on vaevarikas. Nii olid liidu riikide riigipead ja valitsusjuhid 17. ja 18. aprilli Euroopa Ülemkogul ettevaatlikud, et anda vähimatki lubadust. Vaid Hollandi ametist lahkuv peaminister Mark Rutte ütles, et on valmis ostma tagasi teatud riikide valduses oleva varustuse, et see Ukrainale üle anda: „Me teame, et mitmel riigil on keskmise ulatusega süsteemid Patriot, võib-olla ei taheta otse tarnida,” ütles ta.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg julgustas selle tippkohtumise kõrval ka liikmesriike žestile, viidates sellele, et prioriteediks on Ukraina õhutõrje toetamine, mitte aga Atlandi alliansi sisemiste varustusstandardite hindadest kinnipidamine. See on viis julgustada Euroopa pealinnu kasutama oma arsenali ja viima need üle Kiievisse.

Saksamaa, kes on klassis viieline õpilane, on juba tarninud kaks kaheteistkümnest Patrioti süsteemist, mis tal on, ja on kinnitanud, et varsti saadab ka kolmanda. Kantsler Olaf Scholz julgustab Euroopa liitlasi sama tegema. Kuid „teised riigid keelduvad sellega kaasa minemast”, märgib Saksa diplomaat, viidates neljale Patriotiga varustatud liikmesriigile: Ühendkuningriigile, Hispaaniale, Hollandile ja Poolale, kes on huvitatud oma õhutõrje võimekuse säilitamisest.

Ka Prantsusmaa on surve all. Eelmise nädala lõpus Capris (Itaalia) toimunud G7 kohtumisel palus Ukraina diplomaatia juht Dmõtro Kuleba oma Prantsuse kolleegil Stéphane Séjournél saata SAMP/T Mamba süsteemi uus variant, mis on Patrioti prantsuse-itaalia vaste. Pariisil ja Roomal oli juba suuri raskusi esimese andmisel. „Töötame selle kallal nii Prantsusmaa valitsuses kui ka oma Itaalia partneriga, kuid nii kiiret vastust pole oodata,” kinnitab Prantsuse allikas.

„Ma koputan liikmesriikide ustele, et öelda neile, et kui neil pole õhutõrjepatareisid, tuleb need ära osta,” ütles Borrell hiljutises intervjuus Le Monde’ile. Tema arvates oleks Ameerika Patrioti süsteemide võimalikult kiire soetamine isegi Euroopa vahenditega odavam, kui osaleda kolmanda sõjatalve lõpus hävinud Ukraina rajatiste taastamisel.

Alates konflikti algusest kakskümmend kuus kuud tagasi on Kiiev saanud tohutul hulgal maa-õhk kaitsevarustust. USA, Saksamaa ja Holland tarnisid kolm Patrioti patareid. Berliin saatis kaksteist IRIS-T-d (lubati veel kakskümmend kaks), mis on veel üks keskmise ulatusega süsteem. Washington andis üle ka kaksteist NASAMS-i, väga tõhusat keskmise ja pika ulatusega patareid.

Tihedaks kaitseks, eriti droonide vastu, on Ukrainal ka 52 Saksamaalt tarnitud Gepardi soomukit, kuus Briti soomukit Stormer, kaks Crotale patareid ja kuus Prantsuse Mistrali laskepunkti. Rääkimata mitmest tuhandest kaasaskantavast raketist, mis on kasulikud madalal kõrgusel lendavate helikopterite või lahingulennukite rünnakute tõrjumiseks. Ainuüksi USA on ukrainlastele tarninud üle 2000 Stingeri raketi.

Kuid see varustus on väga ebapiisav, et katta kogu Ukrainat, mis peab kaitsma nii oma linnu, kus asuvad suurimad tsiviilelanikkonna kontsentratsioonid ja energia infrastruktuur, aga ka rindejoont, kus tema väed on liugpomme kasutavate Vene lennukite sihtmärgiks. „Ukrainlastel on kõik vahendid olemas, kuid liiga väike kogus, et olla tõesti kõikjal mitmekihiline,” hindab Lyoni ülikooli strateegia- ja kaitseuuringute instituudi õhujõudude osakonna juhataja Yohann Michel.

Mitmekesise relvastuse haldamine valmistab peavalu ka ukrainlastele, kes peavad pakkuma koolitust ja logistikakette sama palju, kui neil on tehnikat. „Kui meil oleks üksainus droonivastane süsteem, saaksid sõjaväelased need [Vene] rünnakud kergemini tõrjuda,” tunnistas Ukraina parlamendi Rada riikliku julgeoleku-, kaitse- ja luurekomisjoni esimees Aleksandr Zavitnevitš rahvusassambleel 14. veebruaril.

Spetsialistide hinnangul on sellegipoolest illusoorne arvata, et Ukrainal on kunagi samasugune õhutõrje nagu Iisraelil, kes püüdis kinni peaaegu kõik Iraani poolt öösel vastu 14. aprilli välja lastud ligikaudu 330 drooni ja raketti. Juudiriigi territoorium on kakskümmend seitse korda väiksem kui Ukraina oma ja Tel Avivil on erinevalt Kiievist arsenal: kakskümmend neli Arrow 2 ja 3 ballistiliste raketisüsteemide patareid ning rohkem kui nelikümmend muud (Patriot, Iron Dome, David’s Sling jne), vastavalt Rahvusvahelise Strateegiliste Uuringute Instituudi andmetele. „Tänapäeval on võimatu katta kogu Ukraina territooriumi nii, et see oleks haavamatu,” kinnitab Yohann Michel. „Parem õhutõrje võimaldaks neil siiski saavutada konflikti külmutamist normaalse või peaaegu normaalse majandustegevuse säilitamisega.”

Kommentaarid
(Külastatud 538 korda, 1 külastust täna)