Uuring: koroona-ajal sündinud lastel on mitu „huvitavat” muutust

Uuringus leiti, et koroonapandeemia ajal toimunud sulgemised tõid imikute kehas kaasa kaks „huvitavat” muutust, mis võivad neid kaitsta haiguste ja allergiate eest.

Iirimaa Corki ülikooli teadlased leidsid, et lastel, kes sündisid ajal, mil maailm oli koroona ajal lukustatud, on muutunud soolestiku mikrobioom – soolestiku „heade” ja „halbade” bakterite ökosüsteem, mis aitab seedimist, hävitab kahjulikke baktereid ja aitab kontrollida immuunsüsteemi, vahendab Daily Mail.

Leiti, et muutunud bioom on imikutele kasulikum.

Teadlased usuvad, et see põhjustas koroona-aja beebidel oodatust vähem allergilisi haigusi nagu toiduallergiad, võrreldes pandeemia-eelsete lastega.

Samuti vajasid nad haiguste raviks vähem antibiootikume.

Teadlased analüüsisid 2020. aasta märtsist maini pandeemia esimese kolme kuu jooksul sündinud 351 Iiri lapse kakaproove ja võrdlesid neid enne pandeemiat sündinud beebide proovidega.

Toitumise, kodukeskkonna ja tervise kohta teabe kogumiseks kasutati veebipõhiseid küsimustikke, et võtta arvesse muutujaid.

Kakaproovid koguti 6, 12 ja 24 kuu vanuselt ning allergiatestid tehti 12 ja 24 kuu pärast.

Leiti, et koroona ajal sündinutel on rohkem emalt pärast sündi saadud kasulikke mikroobe, mis võivad toimida kaitsena allergiliste haiguste vastu.

Kui inimestel on häiritud soolestiku mikrobioom, võib see põhjustada toiduallergiate teket.

Pandeemia ajal sündinud imikute allergiate esinemissagedus oli madalam: umbes viiel protsendil koroona-aja imikutest oli üheaastaselt toiduallergia välja kujunenud, võrreldes 22,8 protsendiga koroona-eelsete imikute seas.

Teadlased ütlesid, et emad olid kasulikud mikroobid oma lapsele raseduse ajal edasi andnud ja nad said pärast sündi neid keskkonnast juurde.

Uuring näitas ka, et sulgemiste ajal sündinud beebidel oli vähem nakkushaigusi, kuna nad ei puutunud kokku mikroobide ja bakteritega.

See tähendas, et nad vajasid vähem antibiootikume, mis tapavad häid baktereid, mille tulemuseks on parem mikrobioom.

Sulgemiste ajal toideti beebisid ka kauem rinnaga, mis andis täiendavat kasu.

Koroona-aja imikutest vajas ühe aasta vanusena antibiootikumi vaid 17 protsenti.

Enne seda oli pandeemiaeelses grupis 80 protsenti imikutest 12 kuu vanustena antibiootikume võtnud.

Corki ülikooli immunoloogiaprofessor Liam O’Mahony ütles, et see oli „põnev tulemus” ja „korreleerus kasulike bakterite nagu bifidobakterite kõrgema tasemega”.

Lastearst ja professor Jonathan Hourihane ning uuringu üks autoritest ütles: „See uuring pakub uut vaatenurka sotsiaalse isolatsiooni mõjule varases eas soolestiku mikrobioomile.”

„Eelkõige võib vastsündinute madalam allergiate esinemissagedus sulgemise ajal rõhutada elustiili ja keskkonnategurite (nt sagedane antibiootikumide kasutamine) mõju allergiliste haiguste levikule,” ütles ta.

Teadlased loodavad lapsed uuesti läbi vaadata, kui nad on viieaastased, et näha, kas soolestiku mikrobioomi varajastel muutustel on pikaajalisi mõjusid.

Uuring avaldati ajakirjas Allergy.

Kommentaarid
(Külastatud 1,893 korda, 1 külastust täna)