USA-lt külm dušš Ukrainale: Käige meie sõnade, mitte tegude järgi

„Mul on vaja laskemoona, mitte sõitu,” ütles väidetavalt Ukraina president Volodõmõr Zelenski, kui USA pakkus rohkem kui kaks aastat tagasi Venemaa sissetungi alguses tema evakueerimist.

Tõsi või mitte, aga trotslik vastus motiveeris enam kui 50 riigist koosnevat laia koalitsiooni USA juhtimisel aitama Kiievil Venemaaga võidelda, pakkudes laskemoona, relvi ja väljaõpet.

Viimasel ajal on USA aga pakkunud rohkem sõnu kui laskemoona, vahendab Politico.

USA kaitseminister Lloyd Austin tegi enne teisipäevast, 19. märtsi Ukraina kaitse kontaktrühma kogunemist ilusaid sõnu, lubades, et maailma demokraatiad ei vea Kiievit alt.

Kuid tal ei olnud palju konkreetset abi pakkuda, arvestades, et USA Kongressis on 60 miljardi dollari suurune erakorralise sõjalise abi taotlus juba mitmeid kuid blokeeritud.

„Meie liitlased ja partnerid jätkavad oma tegevust, USA peab samuti. Täna on Ukraina ellujäämine ohus ja USA julgeolek on ohus, neil pole päeva raisata ja meil pole ka,” ütles ta Saksamaal Ramsteini õhuväebaasis ajakirjanikele.

„Kindlasti loodame, et see täiendav [abipakett] peagi vastu võetakse. Olen optimistlik, et näeme, et mingid meetmed liiguvad edasi, kuid see on asi, mida ei ole võimalik ennustada,” rääkis ta.

Pentagon kraapis eelmisel nädalal tünni põhja, pakkudes välja 300 miljoni dollari suuruse sõjalise abipaketi, mis sisaldab laskemoona suure liikuvusega suurtükiväe raketisüsteemide (HIMARS) jaoks ning 155 ja 105 mm suurtükimürske.

Austin tunnistas, et samal ajal, kui Ukraina ootab Washingtoni poliitilise ummikseisu lõppu, on Venemaa lahinguväljal saavutanud mitmeid edusamme.

Kuid EL-i raskekaallased Prantsusmaa ja Saksamaa soovisid USA rahastamise puudumist pisendada. „Me kõik teame, et kongressil on mõned raskused, kuid Lloyd Austin… on siin, me vajame teda, me ei tohi last vanniveega välja visata,” ütles Prantsuse relvajõudude minister Sébastien Lecornu, korrates Saksa kolleegi Boris Pistoriuse kommentaare, et endiselt on toimiv „Ramsteini formaat”, milles sõjalist abi korraldatakse Ukraina kaitse kontaktrühma kaudu.

Austin pole ainus ameeriklane, kes üritab ilusaid sõnu teha.

Selle nädala alguses viibis USA vabariiklasest senaator Lindsay Graham Kiievis vaid paar nädalat pärast seda, kui ta hääletas oma riigis Ukraina abipaketi vastu.

Ta teatas Zelenskile, et „arvestades USA lõunapiiri kriisi ja selle tohutut riigivõlga, on president Trumpi idee muuta USA abi intressivabaks laenuks kõige tõenäolisem edasiminek”.

„Ma kordasin, et parlamendi Ukraina abi käsitlevad õigusaktid peavad sisaldama mõningaid Ameerika piiri turvalisuse sätteid,” ütles Graham sotsiaalmeedia postituses.

Samuti kutsus ta Bideni valitsust üles saatma ukrainlastele pikamaa suurtükimoona ja kiirendama hävitajate F-16 väljaõpet – sellele ei saa Valge Maja vastata enne, kui blokeeritud lisaeelarve on vastu võetud.

„On selge, et ukrainlased hindavad USA toetust. Ma tean, et ameeriklased tahavad aidata meie sõpru ja liitlasi, kuid usun ka, et peame arvestama oma majandusliku olukorraga, kui aitame teisi,” ütles Graham.

Ukraina tuli teisipäeval Ramsteini formaadi 20. kohtumisele nimekirjaga, mis sisaldas rohkem õhutõrjesüsteeme ja rakette; kaugmaa raketid; suurtükiväe laskemoon; kaasaegsed elektroonilised sõjapidamise süsteemid; ja soomusmasinad, teatas Ukraina kaitseministeerium.

„Pole üllatav, et Ukraina nõuab oma partneritelt rohkem ja kiiremat sõjalist abi. Oleme eelmise aastaga võrreldes suurendanud oma kaitsetoodangut kolm korda ja suurendame seda tänavu kuus korda,” ütles Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba teisipäeval virtuaalsel pressikonverentsil. „Sõja ulatus on tohutu, mistõttu nõuame endiselt liitlastelt sõjalisi varustust.”

Ukraina tuli kohtumiselt Saksamaaga välja uue 500 miljoni euro suuruse sõjalise abipaketiga ning Poola ja teiste koalitsiooniliikmete lubadustega.

Euroopa liitlased on Ukraina abistamiseks märkimisväärselt suurendanud sõjalist tootmist ja laskemoona ostmist kolmandatest riikidest, aidates täita USA viivitusest tingitud tühimikku. Kuid see ei kaota vajadust USA toetuse järele, ütles Kuleba.

„See puudutab usaldust Ameerika Ühendriikide suutlikkuse suhtes toetada ja kaitsta maailmas riike, mis järgivad samasuguseid reegleid ja põhimõtteid nagu USA. See on laiem kui lihtsalt Ukrainaga seonduv,” märkis Kuleba.

Kommentaarid
(Külastatud 12,984 korda, 1 külastust täna)