Soome välisminister ütles, et Prantsusmaa presidendil Emmanuel Macronil oli õigus, kui ta pani Venemaa aimama läänepoolse toetuse piire Kiievile, kui ta rääkis võimalusest saata sõdurid Ukrainasse.

Elina Valtonen ütles Financial Timesile: „Praegu pole aeg saapaid kohale saata ja me ei taha seda praeguses etapis isegi arutada. Kuid pikemas perspektiivis ei tohiks me loomulikult midagi välistada.”

Valtoneni väljaütlemised, mida kordavad Balti riikide juhid ja ametnikud rõhutavad, kuidas Macron on leidnud NATO eesliini riikide soosingu pärast hiljutist Venemaa-teemalist pöördepunkti ja tema hoiatusi, et Moskva lüüasaamine Ukrainas on Euroopa julgeoleku seisukohalt ülimalt oluline.

Aastakümneid suhtuti Prantsusmaasse suures osas Kesk- ja Ida-Euroopas sügava kahtlusega, kuna ta eiras Kremliga kurameerimisel piirkonna julgeolekuhuve.

Isegi pärast Venemaa laiaulatuslikku sissetungi Ukrainasse ja tõendeid ulatuslike sõjakuritegude kohta ütles Macron, et Venemaad ei tohiks „alandada”.

Ta on sellest ajast peale jõudnud järeldusele, et Venemaa kujutab endast eksistentsiaalset ohtu EL-ile ja Prantsusmaa julgeolekule.

Prantsusmaa president jahmatas oma liitlasi veebruaris, kui avalikustas, et võib olla valmis saatma sõdureid, et nurjata Venemaa võit Ukraina üle. Ta ütles, et üritab taastada Moskva suhtes „strateegilist ebaselgust”.

Saksamaa, USA ja Ühendkuningriik välistasid aga sõjaväelaste saatmise, mis Macroni kriitikute sõnul tühistas ebaselguse, mida ta üritas tekitada.

Valtonen ütles, et pole sugugi viga jätta Venemaa aimama, mida Ukraina toetajad on valmis tegema.

„Miks me peaksime avalikustama kõik oma kaardid, eriti kui me ei tea, mis suunas see sõda läheb ja mis juhtub tulevikus? Ma tõesti ei tea,” sõnas ta.

Ka Leedu peaminister Ingrida Šimonytė on positiivselt rääkinud Macroni katsest luua „strateegiline ebaselgus”.

„Mulle meeldis president Macroni kahe hiljutise teadaande juures see, et ta ütles, et miks me peaksime endale punaseid jooni kehtestama, kui Putinil põhimõtteliselt punaseid jooni pole?” märkis ta.

„Churchilliliku mõtteviisi puudumisel teeb [Macron] kõige targema sammu,” ütles Leedu parlamendi väliskomisjoni juht Žygimantas Pavilionis. „Ta kuuleb meid. Ta mõistab meid.”

Eesti välisminister Margus Tsahkna ütles, et Macroni sekkumine „äratas pisut Euroopa liidreid – saabaste maha panemise asemel on kindlam saata relvi ja raha” Ukrainasse.

„See paneb Putini muretsema selle pärast, mida Euroopa tegelikult teha saab. See kastist väljas mõtlemine on kasulik,” sõnas ta.

Soome ja Balti riigid ühinevad ka traditsiooniliste prantslaste ideede ümber, et EL mängiks suuremat rolli ühistes sõjaliste hangete ja kaitsetööstuse koostöös ning seda toetava eelarvega.

Macron on tunnustanud Eesti peaministri Kaja Kallase eestvedamist Euroopa Liidu üleskutsete eest võtta välja ühine kaitsevõlg. Isegi Soome, traditsiooniline kokkuhoidlik riik, mis on EL-i laenuvõtmise vastu, näib olevat asjaga päri.

„Meil pole selle vastu midagi,” ütles Valtonen. „Kui otsustame, et tahame kulutada ühiselt 100 miljardit eurot oma kaitse tugevdamiseks ja tahame selle rahastamiseks emiteerida võlakirja, pole sellel kokkuhoidlikkusega midagi pistmist.”

Kuid ikkagi on suuri erinevusi. Balti riigid on endiselt skeptilised EL-i kaitserolli tugevdamise suhtes NATO arvelt, hoolimata kahtlustest USA seotuse suhtes alliansiga, kui Donald Trump peaks Valgesse Majja naasma.

„Euroopa liidritelt tulev retoorika, et me ei saa loota ameeriklastele, annab Trumpile lihtsalt lisamaterjali,” ütles Läti parlamendi väliskomisjoni juht Rihards Kols.

Valtonen ütles, et Euroopa Liidu kaitsetööstuse koostöö peaks olema avatud kõigile NATO liikmetele, mitte ainult EL-i riikidele, mis on Pariisi jaoks punane joon.

Baltikumi ja Soome ametnike sõnul on Prantsusmaa võitmas piirkonna usaldust tänu oma jõulisemale toetusele Ukrainale ning sõjaväelaste kohalolekule Eestis ja Rumeenias. Pariis on saatnud Kiievisse kaugmaa tiibraketid Scalp ja võimsad AASM-i nutikad pommid. Samuti nõudis riik, et Ukrainale antaks selgem tee NATO liikmeks saamiseks, kuid USA ja Saksamaa lükkasid selle alliansi tippkohtumisel eelmise aasta juulis tagasi.

Kuid ametnikud ja diplomaadid seadsid kahtluse alla, kas Prantsusmaa saaks Ukraina abistamiseks midagi praktilisemalt ära teha. Euroopa suursaadik Balti riikides ütles, et imetleb Macroni „suurt žesti” Ukrainale, kuid kahtles, kas Prantsusmaa on alati oma retoorilisi lubadusi täitnud. Mitmed Balti ametnikud ütlesid, et usaldavad Saksamaa kasvavat panust regionaalsesse julgeolekusse rohkem kui Prantsusmaa või Suurbritannia oma.

Üks Balti sõjaväeametnik ütles, et Macron oli loonud Venemaa jaoks „esimese strateegilise dilemma”, kuid avaldus oli „õhuke” ja paistab, et Prantsusmaa ei mõelnud järgmisi samme läbi.

„See on hea, kui kuulutada, et Ukraina peab võitma. Kuid kahe aasta järel tekib küsimus: mida te sellega seoses ette võtate?” sõnas ta.

„Prantsusmaal ja Macronil on usaldusväärsuse taastamiseks tõesti mägi, millest üles ronida,” ütles Tallinnas asuva Rahvusvahelise Kaitse- ja Julgeolekukeskuse teadur Tomas Jermalavičius.

„Meile meeldib Macroni uus vaim… kuid meie endi instinktiivse usaldamatusega tegelemine prantslaste kollektiivsete Venemaa-instinktide suhtes võtab aega,” lisas ta.