Soome politsei kasutas Helsingi operatsiooni ajal võimsat relva – mis see oli?

Kui olukorra ohutase on erakordselt kõrge, peab politsei vajadusel appi võtma tavalisest käsirelvast võimsamaid relvi.

Näiteks teisipäeva, 19. märtsi hommikul Helsingi kesklinnas Lönnrotinkatul pidi politsei ülesandeks valmistuma raske turvavarustuse ja tugevamate relvadega, vahendab Iltalehti.

Politsei teatel oli mees tulistanud jahipüssist mitu lasku naabri välisukse pihta. Vigastusi antud olukorras ei olnud. Politsei kahtlustab 45-aastast meest tapmiskatses ja tulirelvakuriteos. Roosat stetsoni kaabut kandnud mees viidi majast politseiautosse.

Politsei poolt Lönnrotinkatul kasutatud relv äratas inimeste tähelepanu. Iltalehti info kohaselt oli politseil muu hulgas olukorras kaasas USA-s toodetud SIG MCX automaatrelv.

Politseiinspektor Marko Heikkilä politseiametist vastas e-posti teel, et politseil ei ole alati reaalseid automaate kasutuses.

Kui olukord maailmas peaks tõesti halvaks muutuma, võib nende järele tekkida vajadus, märkis ta.

Teisalt on politsei igapäevatöös teist tüüpi nn pikki relvi, kuid õnneks peame neid kasutama väga harva. Kõnealused relvad on erineva kaliibriga ja mõeldud erinevateks olukordadeks, lisas Heikkilä.

Õigusteaduste doktor ja politseiõiguse dotsent Henri Rikander märgib, et nn erirelva olemasolu politseimissioonil ei tähenda otseselt selle kasutamist.

Minus ei tekita südamekloppimist, et politseil on sellised relvad kaasas olnud, ütleb Rikander.

Sageli võib selline asutomaatrelv või püss kõrvalseisjale tunduda hirmutav või liiga suur. Aga hea on tõdeda, et ka sihtmärgi jaoks võib olla turvalisem, kui politsei kasutab püstolist täpsemat relva ja lask tabab suurema tõenäosusega soovitud kohta, märgib Heikkilä.

Politsei valib sündmuskohale saabudes alati ülesande ohutasemele sobiva relva.

Tugirelvana võib olla teenistusrelv ehk püstol ja automaatrelv või muud pikaraudsed relvad. Tugirelvadega saab politsei sihtmärki ohutumast kaugusest mõjutada, selgitab Rikander.

Rikander lisab, et näiteks politsei eriüksuse Karhu grupi käsutuses on sageli tõhusam relvastus. Rikanderi sõnul on Soome politsei panustanud tugevamasse varustusse, eriti pärast 2015. aasta terrorirünnakut Pariisis.

Pikaraudne relv on tõhusam kui püstol, eriti kui sihtmärk on mitmekümne meetri kaugusel. Tüüpilise olukorrana nimetab Rikander peatamise olukorda maanteel, kus sihtmärk on politseist kaugel.

Millal tuleb politseil tugevamas relvad appi võtta, pole Heikkilä sõnul üheselt vastust.

Kuid loomulikult on sageli tegemist keerukamate politseioperatsioonidega, näiteks olukorraga, kus ähvardatakse relvaga.

Lönnrotinkatu olukorras kasutas tulistaja jahipüssi, mis on üsna võimas ja ohtlik relv ka politseile.

See õigustab omamoodi, miks ka politseil oli rohkem tulejõudu, hindab Rikander.

Rikander ütleb, et politsei kasutab toetusrelvi ka muudeks võimalikeks ohuolukordadeks valmistumisel.

Tulirelva kasutamine politsei poolt hõlmab alati tausta arvestamist. Politsei ei sihi relva ainult sihtmärgi suunas, vaid arvestab ka sellega, mis võib selle taga olla.

Kommentaarid
(Külastatud 1,227 korda, 1 külastust täna)