Soome naine sai positiivse narkotesti tulemuse, tehti teade lastekaitsele – hiljem selgus, et see oli eksitus

Soome naine Virve sai šokeeriva info: tema narkosõeluuringul antud proov oli positiivne.

Jaanuaris võetud proovidest leiti tulemuste järgi tetrahüdrokannabinooli (THC), mida leidub kanepis. Virve kinnitab, et pole kanepit tarvitanud juba aastaid, vahendab Iltalehti.

Ta on kompensatsiooniravil olnud viis aastat ja teda on kontrollitud iga kuu. Ta ütleb, et kogu selle perioodi jooksul pole sarnaseid probleeme olnud ja proovid on alati olnud puhtad.

Ma olin šokeeritud. Ma kaotasin ööune, räägib naine.

Laboriteenuste eest vastutav Fimlab teatas esialgu, et eksitust ei saanud olla, kuid Virve nõudis proovi uuesti läbivaatamist.

Uuringu käigus võetakse uriiniproov, mis pannakse kahte prooviklaasi. Sõeluuring tehakse A-proovile ja see saadetakse kinnitamiseks, kui sõeluuringu tulemus on positiivne. B-proov hoitakse igaks juhuks laboris. Nüüd saadeti Virve palvel B-proov põhjalikule uurimisele.

Hooldusravikliinik, mille klient Virve on, tegi Virve 5-aastase lapse kohta lastekaitseteate pärast esimest positiivset testitulemust. Kuigi teade tekitas mõistagi stressi, mõistab Virve, et kliinikuõde käitus juhiste järgi.

Neil on kohustus teha teade. Loomulikult peaksite saama laboritulemusi usaldada, sõnab ta.

Enne kui B-proovi tulemused valmis said, kutsuti Virve koos lastega lastekaitsesse asja arutama.

Ka tema jaoks oli see hämmingut tekitav, räägib Virve lapse reaktsioonist.

A-proovi positiivne tulemus viitab kahtlustatavale uimastite tarbimisele. B-proovi test on ulatuslikum ja Fimlabi sõnul on see test usaldusväärne viis narkootiliste ainete tarvitamise tuvastamiseks. Ettevõte teatab, et ulatusliku uuringu positiivne testitulemus võib kaasa tuua terapeutilised, juriidilised, sotsiaalsed ja/või rahalised sanktsioonid. Tulemused võivad äärmuslikel juhtudel viia lapse äravõtmiseni.

Virve jaoks oli olukord stressirohke ja ängistav, sest ta ise teadis, et meetmete võtmiseks ei tohiks olla põhjust.

Õnneks ei hakanud lastekaitse meetmeid rakendama. Seda mõjutas asjaolu, et teistes proovides pole midagi sarnast olnud, ütleb ta kergendatult.

B-proovi ulatuslikuma uuringu järgi oli Virve tarvitanud palju rohkem aineid kui kanepit.

Valimist leiti viiteid kokaiini, opioidide ja bensodiasepiinide tarvitamisele. Seal oli kirjas ka buprenorfiin, mida Virve asendusravi ravimina kasutab. Ravim on kombineeritud ravim tableti kujul, mis sisaldab ka naloksooni. Seda aga valimist ei leitud. Kuigi naloksooni ei pruugi kõigis proovides näha, kinnitas see Virve kahtlusi, et tulemused on kellegi teise proovidega segi läinud. Ta ise teadis, et pole sellist ravimikokteili tarbinud.

Sõltuvuspsühhiaatria polikliiniku spetsialist kirjutas pärast ulatusliku testitulemuse laekumist Omakanta keskkonda märkuse, et jaanuarikuise testi tulemus tundub ebausaldusväärne. „Tulemus viitab laboriveale,” seisab protokollis.

Esimesel korral, kui Iltalehti 11. nädalal Fimlabiga selle probleemiga seoses ühendust võttis, ei olnud ettevõttel võimaliku segaduse kohta endiselt teavet. Sel juhul ei tohiks ettevõtte meditsiinijuhi Anu Mustila sõnul tekkida olukorda, kus eksimine võib juhtuda, sest kontrollitakse proovi andja isikut ning proovid märgistatakse ja pitseeritakse hoolikalt.

Pärast uurimist selgus, et segadus toimus laboratoorses staadiumis, kui proovide plommid avati.

Kahjuks juhtus laboris inimlik eksitus ja kahe inimese proovid läksid segi. Sel juhul on need valesti sildistatud, kinnitab Mustila.

Ta ütleb, et see on tõesti haruldane. Asja on pikalt uuritud ja infosüsteemides tehtud vajalikud parandused, et ebaõige info kuhugi alles ei jääks.

Virve tunneb kergendust, et asi lahenes. Nii on tema sõnadel suurem kaal. Lisaks sellele, et olukord on põhjustanud talle stressi, unetust ja peavalusid, on ta käinud veebruaris ja märtsis tavapärasest sagedamini oma kainust tõestamas.

Nüüd, kui olen sõeluuringuid andmas, olen palunud näha, kuidas proovid on märgistatud ja uurin oma tulemusi Omakantast. Kuigi segiajamise tõenäosus on väike, on enda ebakindlus suur, ütleb ta.

Asi on klaaritud ka lastekaitsega, kuid Virve soovis esitada kaebuse piirkondlikule valitsusasutusele, et uuritaks, kuidas selline asi sai juhtuda.

Midagi sellist ei tohiks juhtuda. Sellel võivad olla suured tagajärjed. Mu laps oleks võidud minult ära võtta, räägib naine.

Virve nimi on loos muudetud. Ka Helsingin Sanomate lugu käsitleb sama juhtumit, kuigi inimest kutsutakse teise nimega.

Kommentaarid
(Külastatud 523 korda, 1 külastust täna)