Saksa analüüs: mõne NATO riigi osalus Ukraina sõjas ei tõmba tervet kaitseliitu sõtta

Saksamaa parlamendi (Bundestag) uurimisteenistuse hinnangul ei muudaks NATO riigi maavägede saatmine Ukrainasse automaatselt kõiki teisi NATO riike konflikti osalisteks.

On aga tõsi, et kõnealune riik muutuks ise konflikti osaliseks, nagu selgub parlamendi ekspertkogu veel avaldamata olukorra aruandest, vahendab DPA.

„Kui NATO liikmesriik tegutseb ühepoolselt – so mitte varem otsustatud NATO operatsiooni raames ja väljaspool NATO sõjalisi juhtimisstruktuure -, ei muutu ei NATO kui tervik ega ka teised NATO partnerriigid konflikti osaliseks,” selgub dokumendist.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron ei välistanud veebruari lõpus maavägede paigutamist Ukrainasse. Saksamaa kantsler Olaf Scholz lükkas seevastu selgelt tagasi Lääne sõdurite paigutamise Ukrainasse.

Erakonna AfD parlamendi liige Beatrix von Storch küsis seejärel oma büroo sõnul, millist mõju avaldaks NATO riigi maavägede paigutamine nn alliansi juhtumile, kus NATO liikmed on kohustatud üksteise eest seisma.

Bundestagi eksperdid kirjutasid: „Kui NATO liikmesriigi väed osalevad olemasolevas konfliktis (Venemaa ja Ukraina vahel) Ukraina kasuks kollektiivses enesekaitses (ÜRO põhikirja artikkel 51) ja neid ründab konflikti teine ​​pool Venemaa konfliktipiirkonnas toimuva lahingu käigus ei ole see NATO lepingu artikli 5 juhtum.”

Nad rõhutasid, et NATO lepingu artikkel 5 on seotud olukorraga, kus NATO riigid ja väed satuvad rünnaku alla nende territooriumil või nende kohal.

„Prantsuse maavägede sõjaline sekkumine Ukraina kasuks põhineks ÜRO põhikirja artikli 51 alusel kollektiivsel enesekaitseõigusel ja oleks seetõttu rahvusvahelise õiguse kohaselt lubatud,” seisab dokumendis.

„Venemaa sõjaline reaktsioon sihtmärkidele Prantsusmaal seevastu kujutaks endast „relvastatud rünnakut” (vastuolus rahvusvahelise õigusega) NATO lepingu artikli 5 tähenduses, mis looks NATO alliansi juhtumi väljakuulutamise faktilised eeldused.”

Uurimisteenistus on Bundestagi allüksus, mis koosneb kaheksast spetsialiseeritud osakonnast, kus töötab umbes 100 töötajat, nagu on näha Bundestagi teabelehelt.

Eksperdid uurivad teemasid nii üksikute parlamendiliikmete kui ka Bundestagi komisjonide palvel. Nad koostavad lühiteavet, dokumente, faktiaruandeid, üksikasjalikke analüüse ja ekspertarvamusi.

Teabelehel nimetatakse neid ka „parlamendi mõttekojaks”. Vastavalt sellele töötavad nad „poliitiliselt neutraalsel ja objektiivsel viisil”.

Kommentaarid
(Külastatud 717 korda, 1 külastust täna)