Hirmutav olukord Soomes: sündide arv on nii madal, et Soome päritolu inimeste arv on varsti jäämas vähemusse

Soomes langeb sündide arv nii kiiresti, et 90 aasta pärast on Soome päritolu inimeste arv alla miljoni. See tähendab, et migratsioon kasvab veel kiiremini kui varem arvatud.

Soome päritolu inimeste arv väheneb hirmuäratavalt kiiresti. Sellisele järeldusele jõudis Heikki Bergholm oma rehkendustes eelmise, 2023. aasta novembris, vahendab Helsingin Sanomat.

Soome statistikaamet teatas äsja, et Soome summaarne sündimuskordaja langes ajalooliselt madalale. Eelmise 12 kuu näitaja oli 1,25. Rahvaarvu muutumatuna hoidmine eeldaks näitu 2,1. Nüüd veebruaris oli esialgne näitaja 1,26.

Bergholm on teenindusettevõtte Lassila & Tikanoja (L&T) endine tegevjuht ja juhatuse esimees ning riigi börsiettevõtete osalusi haldava Solidiumi endine juhatuse esimees. Oma töös on ta harjunud erinevate asjade mõjusid välja arvutama.

Nüüd otsustas Bergholm uurida, mida madal sündide arv tegelikult tähendab. Kui kiiresti väheneks Soome päritolu inimeste arv aastaks 2100, kui sündimus ei paraneks? Ja mida see number tähendaks?

Ta alustas põhitõdedest. Esiteks definitsioon: Soome statistikaameti andmetel on Soome päritolu isikud kõik need, kelle vähemalt üks vanematest on sündinud Soomes.

Arvutuses kasutatud numbrid on summaarne sündimuskordaja 1,25 ja populatsiooni säilitamiseks vajalik arv 2,1.

Viiest lapsest kaks ei sünni nüüd varasemaga võrreldes, nentis Bergholm.

Kõige rohkem sündis Soomes aastas 100 000 last. 2022. aastal sündis neid alla 45 000. Kui järgmiste sünnitajate vanuserühm on praegu sünnitavast 40 protsenti väiksem ja sündimuskordaja jääb samaks, sünnib neile edaspidi vaid 16 200 last aastas, arvutas Bergholm.

Bergholm hindas Soome päritolu inimeste populatsiooni arengut, uurides 10-aastaste vanuserühmade keskmiste arengut. Lähtekohaks oli teadmine, et 2022. aastal sündis ligikaudu 38 600 beebit ning praegune oodatav eluiga 81 aastat jääb muutumatuks.

Arvutuse tulemus oli üllatav. Selle järgi oleks 2117. aastal soomlasi ja nende järeltulijaid vaid veidi üle 1,5 miljoni. Kolmandik neist oleks pensionieas.

Miljoni Soome päritolu inimese piir murduks 2133. aasta paiku. Soome päritolu inimesed jääksid vähemusse palju varem, mõnekümne aasta pärast.

„See oli lihtsalt mehaaniline viis välja mõelda, mis juhtuma hakkab,” hoiatab Bergholm oma arvutusharjutuse liigse tõlgendamise eest.

„Ma ei suuda uskuda, et inimkond või soomlased otsustavad end välja suretada. Aga ma ei usu ka, et migratsioon Soome muutumatul kujul jätkub. Sündimus langeb kõikjal ja konkurents migrantide pärast suureneb. Hea meelega minnakse siit ka mujale,” sõnab ta.

Huvitav arvutus, aga kas see on tõsi? Peab pöörduma ekspertide poole.

„Teema on huvitav, aga väga keeruline,” vastab Soome Statistikaameti peaaktuaar ja demograaf Markus Rapo.

Soome statistikaamet koostab rahvastikuprognoose iga kolme aasta tagant ja ainult 50 aastaks ettepoole. Ameti rahvastikuprognoos ennustab ainult kogu rahvaarvu. Seetõttu ei jaotata erinevate rahvastikurühmade arvu päritolu järgi.

Teisisõnu puuduvad ametlikud prognoosiarvutused soomekeelsete või kodumaiste soomlaste arvukuse arengu kohta.

„On täiesti selge, et praeguse sündimuse juures ilma migratsioonita rahvaarv tulevikus väheneb,” ütleb Rapo.

Soome rahvastikuliidu teadusprofessori Anna Rotkirchi sõnul võib langus olla isegi kiirem kui Bergholmi hinnangul.

Soome päritolu viljakas eas naisi on praegu umbes 750 000, aastal 2042 on neid vaid 660 000. Kas Bergholm on suutnud selle arenguga piisavalt arvestada, küsib Rotkirch.

Rotkirchi „kontrollarvutuse” puhul oleks Soome praeguse sündimuse juures vähem kui 70 aasta pärast, so 2093. aastal ligikaudu 1,57 miljonit Soome päritolu elanikku.

Aastal 2113 oleks neid vaid miljon. Ja aastal 2123 elaks Soomes vähem kui 870 000 Soome päritolu inimest.

Ka Rotkirch rõhutab, et see on vaid mehaaniline mõttemäng, mis näitab, kuidas võiks praeguse sündimuse ja oodatava eluea juures areneda Soome päritolu inimeste arv.

Lõuna-Koreas, kus sündimuskordaja on 0,7, tuleb iga saja korealase jaoks vaid neli lapselapselast, räägib Rotkirch rahvusvahelisest arvutusest.

„Meil on vastavalt 40 soome päritolu lapselast ja 25 lapselapselast,” arvutab Rotkirch.

Summaarse sündimuskordaja asemel saab laste arvu hinnata ka naiste lõpliku laste arvu järgi. Nüüd läheneb see üle 40-aastastel naistel arvule 1,7.

See arv, mis on juba realiseerunud, tähendab, et lapselapsi on veerandi võrra vähem kui vanavanemaid, ütleb Rotkirch. Ja neis peredes, kus emakeel on soome keel, on sündimus selgelt veelgi väiksem.

Jahmatavad numbrid, aga mida need Soome jaoks tähendavad?

Esiteks tuleb tõdeda, et Soome ei ole probleemiga üksi. See on ülemaailmne nähtus, mis on kestnud umbes 2012. aastast.

Kuigi elanike arv tõuseb esmalt hinnanguliselt kümne miljardini, hakkab rahvaarv pärast seda ülalkirjeldatud negatiivse kordaja mehhanismi abil drastiliselt vähenema.

Kõige hullem on olukord juba mainitud Lõuna-Koreas. Lõuna-Koreas langes viljakas eas naiste keskmine eeldatav laste arv eelmisel, 2023. aastal rekordilise 0,72-ni, võrreldes eelneva aasta 0,78-ga.

Pensionifirma Varma tegevjuht Risto Murto kirjutas raamatu 2022 Puuttuvat puoli miljoonaa (Puuduvad pool miljonit) rahvastiku arengust Soomes ja maailmas.

Raamatu põhisõnum oli, et tööealise elanikkonna kahanemine kujundab lähikümnenditel Soomet drastiliselt.

Ka praegu vaatab Murto rahvastiku arengule mureliku pilguga.

„Esimene tähelepanek on see, et kõik tööstusriigid, välja arvatud Aafrika riigid on samas olukorras. Küsimus on vaid kraadide erinevustes ja kiiruses,” sõnab ta.

Tööstusriikides praegune rahvaarv väheneb, kuid sisseränne võib hoida rahvaarvu muutumatuna või suurendada, hindab Murto.

Peamine erand on Jaapan, kes otsustas kunagi migratsiooni mitte avada, kuigi sündimus vähenes.

„Soome võitleb vahepealses faasis kui väike keelepiirkond, mille rahvaarv ei kasva,” sõnab ta.

Majanduslikust aspektist vaadatuna tähendab rahvastiku vähenemine sisenõudluse vähenemisel paratamatult investeeringute vähenemist, kui just ekspordipõhine tööstus meid ei päästa.

„Näiteks eelistab uus jaekett Rootsit, kus on parem rahvastikubaas,” selgitab Murto.

Tema väitel on selge, et rahvastiku kahanemine tähendab kogu meie vara väärtuse langust. „Majapidamiste puhul võib seda näha kui korterite ja kinnisvara väärtuse muutust,” lisab ta.

Soomes on kinnisvara väärtus langenud korra pärast sõda, kui maalt koliti linna ja Rootsi ning äärealade majad jäid tühjaks.

„Sama suhtelise väärtuse muutus juba toimub, kuid väiksem. Nähtust tugevdab asjaolu, et migratsioon on koondunud pealinna piirkonda,” sõnab ta.

Murto märgib, et Soome elanikele süngete tulevikuväljavaadete maalimine tähendab olukorda, kus migratsiooni ei oleks. Sisseränne on Soomes olnud ajalooliselt kõrge juba ligi kolm aastat.

„Iibe langust on õnnestunud kompenseerida. Tähtis on see, kas immigrandid hakkavad tööle,” lisab ta.

Sisseränne on koondunud kasvukeskustesse. See on võimeline kiirendama regionaalset muutust.

Kui sisseränne väheneks Soomes nulli lähedale, tuleks loobuda põhjamaise heaolu põhilubadusest, et lapsed ei hoolitse oma vanemate eest, ütleb Murto.

Näiteks Vahemere maades on üsna tavaline, et migrandist koduabiline aitab igapäevatoimetustes ja hoolitseb pere eakate eest.

Vahemere mudelile hüppamine oleks Murto sõnul valus, sest Soome tööelu ja elamine on erinevalt korraldatud.

„Isiklikult arvan, et oleme hoolduse saamise otsused juba teinud. Me ei ole organiseeritud Vahemere mudeli järgi, kus lapsed ja vanemad on lähedased ning immigrandid neid selles aitavad,” sõnab ta.

Praegu toob eriti hoolekandevaldkond migrante süstemaatiliselt tööle, ütleb Murto.

Umbes 5–7 aasta pärast suurendab suurte põlvkondade vananemine hinnanguliselt nõudlust hooldustöö järele lausa 30 protsenti, kuna paljud vajavad ööpäevaringset hooldust.

„Dementsusega inimeste hulk on nii suur, et väljakutse on hooldajatele peaaegu võimatu. Testiks on see, kas suudame pidada kinni Põhjamaade heaolumudeli lubadusest, et eakate hoolekandes ei pea vanureid paigutama laste kodudesse,” märgib ta.

Kui migratsiooni piirataks ja rahvaarv väheneb, tähendab see Murto sõnul seda, et pensioni saamiseks peaks praegusest oluliselt kauem töötama.

Jaapanis on probleem lahendatud nii, et üle poole 65–70-aastastest naistest on ühel või teisel moel tööellu kaasatud.

Jaapanis on areng kaasa toonud ka märkimisväärse riigivõla. Võla suhe sisemajanduse koguprodukti on üle 260 protsendi. Soomes on võla suhe umbes 74 protsenti.

Murto arvates tasub mehaanilistele tulevikuennustustele mõeldes meeles pidada, et meie võime ennustada sündimuse arengut on nõrk.

„Aga olukord on selles mõttes hirmutav, et me pole riigina väga erandlikud,” sõnab ta. Ka teistes Põhjamaades on sündimus vähenemas.

„Sel hetkel, kui haiglapalatitesse ja hooldusesse ei pääse ning bussid ei sõida, usun, et ühiskonnal pole valikut. Probleemid tuleb lahendada,” märgib ta.

Soome eriprobleem on see, et üle 85-aastaste inimeste arv kahekordistub 15 aastaga. Samal ajal astuvad tööellu nooremad põlvkonnad, kes on sündinud alates 2011. aastast.

Murto sõnul leidub Soomes endiselt madala tootlikkusega töökohti nagu toitlustuse töötajad, postikandjad ja bussijuhid. Kuid avaliku sektori spetsialiste, näiteks arste on raske meelitada, kuna erinevad diplominõuded ja keeletestid takistavad sageli värbamist.

„Me juba teame, et 5-7 aasta pärast on arstide puudus,” räägib ta.

Risto Murto hinnangul peaks Soome õppima migratsioonist rääkima.

Rahvuskonservatiivid suurendavad oma toetust, hoiatades ja isegi hirmutades sisserände suurenemise korral Soome kultuurimuutuse eest.

Murto arvates on tegemist sotsiaalse diskussiooni ühe suure tabuga. Talle on selge, et Soome tulevikku mõjutab see, kust ja millise päritoluga migrandid Soome tulevad. Lähtemaade kultuur, haridustase ja religioonid mõjutavad paratamatult ka Soome ühiskonda.

„Me ei ole leidnud võimalust arutada, milliseid inimesi me Soome tahame. Et iga inimest austataks, sõltumata päritolust,” märgib ta.

Murto sõnul on arutelu keskendunud 2015. aasta mõjudele ja Rootsi tänavajõukudele.

„Peab suutma arutada ka seda, aga ka migrantide väljalangemisest koolidest. Kuid tänapäeval on migratsioon suuresti üle kandunud ettevõtetele. Otse tööle minek domineerib praeguses migratsioonis,” sõnab ta.

Erandiks on olukord idapiiril ja ukrainlased, kelle erakorralisest olukorrast on soomlased parteiüleselt hästi aru saanud, hindab Murto.

Mis puutub Soome, siis on küsimus eelkõige selles, kas suudetakse eelkõige hooldus- ja teenindussektorit hoida jooksmas üle kümne aasta perspektiivis, märgib Murto.

Murto hinnangul nõuab probleemide lahendamine kõigilt osapooltelt lugupidavat ja neutraalset viisi ühiskonna tuleviku üle arutleda. „praegu ei ole seda. Kuigi on üsna selge, et Soome muutub.”

Kommentaarid
(Külastatud 844 korda, 1 külastust täna)