Värske raport: Venemaa valmistub uueks suurrünnakuks – asjatundjalt sünge hinnang

Norra luureteenistus (NIS) maalib oma värskes raportis sünge pildi Ukraina sõja tuleviku väljavaadetest, mille kohaselt on Venemaa saamas sõjas ülekaalu.

Raportis öeldakse, et Venemaa valmistub järjekordseks suurrünnakuks Ukrainas. Sellele viitab muu hulgas Venemaa edu uute sõdurite värbamisel ja riigi sõjatööstuse täisvõimsusel toimimine, vahendab Iltalehti.

Venemaa on üle läinud sõjamajandusele ning Venemaa kaitsetööstus on saanud oluliselt lisaeraldisi, seisab raportis.

(Vene) tööstus on praegu võimeline tootma piisavas koguses laskemoona ja muud materjali, et tagada Ukraina sõja jätkumine 2024. aasta jooksul.

Vaatamata Lääne sanktsioonidele voolab Venemaale sõjatööstuse jaoks kriitilisi komponente ning Venemaa hankevõrgustikud on üha enam varjatud.

Venemaa huvigrupid on Euroopas ja Kesk-Aasias asutanud arvukalt ettevõtteid, mille omandistruktuurid ja keerulised tarneahelad varjavad aruande kohaselt nende taga olevaid üksusi.

Valgevene, Hiina, Iraan ja Põhja-Korea on (Venemaa) kõige olulisemad partnerid tehnoloogia ja oskusteabe vallas, seisab raportis.

Raporti kohaselt kavatseb Venemaa suurendada kaitsekulutusi rohkem kui 60 protsenti, mis on uusajal ennekuulmatu.

Relvade ja varustuse tootmise kasv, vägede ümberkorraldamine ja uute sõdurite pidev juurdevool võivad avada tee Venemaa suurpealetungile 2024. aastal, hinnatakse raportis.

NIS-i raport ütleb selgelt, millisel võimsusel Venemaa sõjatööstus praegu töötab. Raporti kohaselt suudab Venemaa oma relvajõudude laskemoona ja varustuse koguse taastada sõjaeelsele tasemele 3–5 aasta jooksul pärast Ukraina sõja lõppu.

Lisaks on Venemaa eesmärgiks suurendada 2026. aastaks oma sõjalist jõudu ühelt miljonilt 1,5 miljonini. Aftonbladet toob välja, et Venemaa suudab Ukrainaga võrreldes lahinguväljale tuua kolm korda rohkem uusi sõdureid.

Eelkõige on Venemaa suurendanud rakettide ja ründedroonide tootmist, et saaks jätkata Ukraina sihtmärkide, asustuskeskuste ja kriitilise infrastruktuuri hävitamist kaugel rindejoone taga.

Norra luureteenistuse hinnangul vastab see Venemaa üldisele tegutsemismudelile sõjas.

Venemaa kasutab kõikvõimalikke nii sõjalisi kui ka mittesõjalisi vahendeid, et murda vastase kaitsetahe ja seejärel neid lüüa, seisab raportis.

Venemaa sõjalise doktriini kohaselt võidakse rünnata nii tsiviilobjekte kui ka riigi poliitilist juhtkonda, kriitilist infrastruktuuri ja muid majanduslikult olulisi sihtmärke.

Raportis lisatakse, et Ukraina sõjast saadud kogemused ning Ukraina uue tehnoloogia ja uute relvasüsteemide katsetamine mõjutavad Venemaa relvajõudude arengut veel pikaks ajaks.

Iltalehti sõjandusekspert Emil Kastehelmi toob välja, et Venemaal on juba käimas ulatuslik rünnak, mis paneb ukrainlasi mitmel pool taganema.

Paljud Ukraina probleemid on juba kohapeal näha, sest laskemoona, varustust ja mehi napib, ütleb ta Norra raportile viidates.

Teisisõnu, te ei pea ootama sügiseni, et probleemid ilmneksid vähemalt kohalikul tasandil, märgib ta.

Kastehelmi sõnul vaevavad mainitud probleemid Ukrainat veel mitmeid kuid ning mobilisatsiooniseaduste jõustumisega võib laiemat lahendust sõdurite puudusele praeguse info põhjal oodata alles hilissuvel või varasügisel.

Venemaa seevastu on vahepeal kogunud uusi vägesid ja täiendanud olemasolevaid, nagu seisab NISi raportis. Seetõttu on Kastehelmi hinnangul lähitulevikus Venemaa parim ajaaken suuremateks operatsioonideks kevad ja varasuvi.

Ukraina on praegustes raskustes osaliselt ise süüdi.

„Osa Ukraina lahinguvõimest sõltub relvaabist, kuid näiteks võitlejate puudus on isetekkeline probleem,” ütleb Kastehelmi.

Ukraina kaitsevõime kohest kokkuvarisemist pole oodata, kuid Venemaal võivad olla kohalikud võidud, isegi kui need ei võrdu suurte läbimurretega, märgib ta.

Kastehelmi juhib aga tähelepanu, et oluline pole ainult varustuse või laskemoona hulk, vaid ka oskusteave. Venemaal on endiselt omad probleemid taktikalise taseme võimekusega.

Ukraina vajab aga Lääne ja eriti USA abi. Pikemas perspektiivis on Ukrainal vähene võime sõdida ilma suurte USA abipakettideta, ütleb Kastehelmi.

EL üritab küll puuduolevaid võimeid asendada, kuid on raske näha, kust Ukraina saab, eriti ilma USAta sellised kogused relvastust, millega oleks võimalik tavasõjas Venemaa relvajõude lüüa, sõnab ta.

Kommentaarid
(Külastatud 9,677 korda, 1 külastust täna)