Ungari parlament kiitis heaks Rootsi liitumise NATO-ga

Ungari parlament hääletas täna esmaspäeval, 26. veebruaril Rootsi heakskiitmise poolt NATO uueks liikmeks, mis võimaldas Põhjala riigil ületada viimane takistus, mis oli blokeerinud tema liikmestaatust ja takistanud sõjalise alliansi jõupingutusi Venemaa isoleerimiseks Ukraina sõja tõttu.

Meede võeti vastu pärast 188 poolt- ja vaid 6 vastuhäält 199-liikmelises parlamendis, kus domineerivad peaminister Viktor Orbani valitsuspartei Fidesz seadusandjad, vahendab New York Times.

Reedel, pärast seda, kui tema Rootsi kolleeg Ulf Kristersson külastas Ungari pealinna Budapesti, teatas Orban, et lõppeb kuudepikkune tüli Rootsiga NATO liikmelisuse üle.

Ungari oli 19 kuud oodanud Rootsi vastuvõtmise ratifitseerimist, mis ajas USA ja teised alliansi liikmed hämmingusse ja ärritas neid, tekitades küsimusi Ungari usaldusväärsuse kohta alliansi liikmena.

Esmaspäeval toimunud parlamendihääletus järgnes Rootsi otsusele anda Ungarile neli Rootsis toodetud Gripeni hävitajat, et lisada need Ungari õhujõududes juba kasutatavale 14-le. Stockholm lubas ka, et sõjalennukeid tootev Saab avab tehisintelligentsi uurimiskeskuse Ungaris.

Ungari, kes oli korduvalt lubanud, et ei jää viimaseks takistuseks, osutus siiski viimaseks takistuseks Rootsi liitumisel NATO-ga pärast seda, kui Türgi parlament andis 23. jaanuaril Rootsile liikmeks saamiseks heakskiidu.

Orban, kes on Ukraina sõjast hoolimata säilitanud südamlikud suhted Venemaa presidendi Vladimir Putiniga, on pikka aega kasutanud oma riigi vetoõigust oluliste otsuste üle Euroopas, et püüda välja meelitada raha või muid hüvesid. See muster ilmnes mitte ainult ajal, mil ta venitas Rootsi NATO liikmelisusega, vaid ka vastuseisus Euroopa Liidu abipaketile Ukrainale väärtusega 5o miljardit eurot.

Orban leebus sel kuul Euroopa Liidu abi osas Ukrainale, mis tekitas lootust, et ta annab kiiresti oma Fideszi parteile korralduse korraldada parlamendis hääletus Rootsi üle. Orban kinnitas NATO peasekretärile Jens Stoltenbergile 24. jaanuaril, et Ungari ratifitseerib Rootsi ühinemise esimesel võimalusel.

Kuid kui Ungari parlamendi opositsiooni liikmed kutsusid 5. veebruaril kokku parlamendi istungjärgu, et hääletada Rootsi liikmelisuse üle, boikoteeris Fideszi partei istungit.

Esmaspäevane hääletus lõpetas Ungari suhteid USA ja teiste NATO liikmetega kahjustanud vastasseisu. Kõik, välja arvatud Türgi kiitsid kõik Rootsi liikmelisuse heaks rohkem kui aasta tagasi pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse.

Isegi kui Ungari nõustus Rootsi liitumisega, jätab selle punktini jõudmise pikk ja veniv protsess tõenäoliselt kibeda järelmaitse. Ja hilinenud nõusolek NATO laienemisele, millesse Ungari annab vaid tagasihoidliku panuse, ei muuda kiiresti Orbani mainet tülitekitajana, kes on rohkem kui alliansi toetamisest huvitatud Putinist, kellega tal oli sõbralik kohtumine oktoobris Hiina visiidi ajal.

Ungari, kelle õhujõud sõltuvad suuresti Rootsist pärit Gripeni lennukitest, on pakkunud Rootsi liikmelisuse üle hääletamise pikale venimisele mitmeid ja sageli muutlikke selgitusi. Ungari on asjaga venitamise põhjusi välja tuues viidanud ajakavaga seotud probleemidele, Rootsi kriitikale Orbani üha autoritaarsemaks muutuva valitsuse kohta, Rootsi koolides kasutatud õppematerjalidele ja peaminister Kristerssoni kommentaaridele, mida ta tegi aastaid enne oma ametisse asumist.

Orbani karm hoiak Rootsi suhtes, nagu ka tema esialgne Ukraina abipaketi blokeerimine peegeldasid tema soovi püüda näidata oma väikest riiki – Ungaris elab vaid 10 miljonit inimest ja ta annab vaid 1 protsendi Euroopa Liidu majandustoodangust — jõuna, millega tuleb Euroopa poliitilisel areenil arvestada.

Selline lähenemine on vihastanud teisi Euroopa liidreid, kuid paadi kõigutamine ja peavoolu arvamuse trotsimine nii NATO kui ka Euroopa Liidu suhtes on tugevdanud Orbani positsiooni Euroopa paremäärmuslaste ja vasakäärmuslaste osades, mis mõlemad on sageli Putini toetajad. Nad näevad Orbanit kui talupojatarkuse julget esindajat.

Orban on pikka aega positsioneerinud end üleeuroopalise liikumise vastandliku juhina, mis kaitseb rahvuslikku suveräänsust ja traditsioonilisi väärtusi selle vastu, mida ta halvustab kui elukaugeid „ärganud globaliste” Brüsselis, nii Euroopa Liidu kui ka NATO peakorteris, ja Washingtonis Bideni valitsuse juures.

Rootsi, nagu enamik Euroopa Liidu liikmesriike on Ungarit pikka aega süüdistanud demokraatia kahjustamises ja vähemuste õiguste rikkumises. Kuid pärast seda, kui eelmisel aastal tuli Stockholmis võimule parempoolne valitsus, taganes see Ungari sisepoliitika kriitikast.

NATO-sse vastuvõtmiseks on vaja alliansi liikmete ühehäälset toetust. Soome võeti alliansi liikmeks vastu eelmise, 2023. aasta aprillis, kuid Putini strateegilist lüüasaamist oli õõnestanud Rootsi heakskiitmisega viivitamine.

Kommentaarid
(Külastatud 129 korda, 1 külastust täna)