Soomes valmistatakse ettevõtete töötajaid juba ette sõja-aja ülesanneteks

Soome tööandjad on asunud hoogsalt tegema broneeringuid, et säilitada töötajaid sõja-ajal, teatab kaitseväe peastaap.

Peastaabi hinnangul on põhjuseks Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu. See on äratanud erinevad organisatsioonid mõtlema oma personalivajadustele sõjaolukorras, vahendab Helsingin Sanomat.

Peastaabist teatatakse, et nn VAP nimekirjades reserveeritud isikute arvu kohta eraldi statistikat ei tehta.

VAP ehk isiku broneerimine tähendab seda, et ühiskonna elutähtsate funktsioonide kaitsmiseks sõja-ajal ei kutsuta osa reservväelasi ajateenistusse. Selle asemel jätkavad nad tööd oma avaliku või erasektori tööandja juures.

VAP-i töötajad töötavad tavaliselt tööstuses, kuid paljud võtmeteenuste sektori töötajad nagu politseinikud, rongijuhid, õpetajad või tervishoiutöötajad jäetakse kodanikuühiskonna vajalike funktsioonide täitmiseks.

Soome kaitsevägi või varustuskindluskeskus võtab ühendust elutähtsate funktsioonidega seotud organisatsioonide ja ettevõtetega ning tuletab neile meelde vajadust teha isikubroneeringuid.

Isiku broneerimisel tühistab Kaitsevägi sõjaaja reservi paigutuse. See tähendab, et kõnealuse isiku kohustus sõja ajal on töötada oma tööandja juures.

Isikubroneeringud on ajutised, st kehtivad viis aastat korraga. Samuti tuleks broneeringud üle vaadata iga kahe aasta tagant ja alati, kui organisatsioon muutub. Broneeritavad isikud peaksid olema vanemad kui 35 eluaastat.

Ettevõtte seisukohast toimub isiku broneerimine nii, et ettevõte täidab eraldi isiku broneerimistaotluse, mis toimetatakse Soome kaitseväe piirkondlikku esindusse. Seejärel teeb piirkondlik büroo broneeringute kohta otsused.

„Broneerijana võib tegutseda ainult asutus või eraõiguslik äriühing või üksus või muu tööandja, kes on broneerijaks eraldi kinnitatud,” selgitas peastaap.

Tsiviilteenistuse broneeringud otsustab tsiviilteenistuse keskus selle alluvuses olevate isikute kohta, kuid ka neid puudutavad broneeringutaotlused esitatakse samuti kaitseväe piirkondlikule büroole.

Kaitsevägi reservväelast eraldi ei teavita, kui tema sõjaaja paigutus tühistatakse VAP-i nimekirjas olemise tõttu.

Põhja-Karjala piirkonna esinduses jaoohvitser Petri Peltoniemi  ütleb, et reservväelaste paigutuse muudatuste arv on pidevalt nii suur, et kõigile reaalajas teavitamine pole põhjendatud.

Küsimusele, kas isiku broneeringu tühistamisel naaseb reservväelane vanale sõja-aja ametikohale, vastas Peltoniemi: „Pärast isiku broneeringu tühistamist ei tagastata inimest varasemale paigutusele. Selle põhjuseks on asjaolu, et „vana” gruppi enam ei eksisteeri või ülesandele on määratud uus inimene, kes on näiteks rühma koosseisus kordusõppusel osalenud.”

VAP-iga reserveeritud inimesel on võimalus oma isiklikust broneeringust vabaneda, kui ta eelistab näiteks osaleda relvastatud riigikaitses. Peltoniemi sõnul saab küsimuse tõstatada koos tööandjaga.

„Võimaliku tühistamissoovi teeb firma, mitte inimene ise,” sõnab ta.

Reservväelane ei saa enda kohta samuti piirkonnabüroole isiku broneeringut teha, vaid ettepaneku teeb alati tööandja.

Isiku broneeringu teinud ettevõtte kohustus on teavitada broneeritud isikuid, et neile on tehtud broneering. Ettevõtted ei pea seda aga alati tegema.

Näiteks tuli 2015. aastal paljudele reservväelastele täieliku üllatusena, kui reservväelaste kirjas öeldi, et nad on VAP-i nimekirjas.

„Stiil ja laad on vabad. Teavitamise eest vastutab broneerija,” märgib Peltoniemi.

Paljud reservväelaste tegevusest huvitatud võivad olla mures, et sõjaväelase karjääri areng reservväelasena peatub VAP-i paigutusel. Kordusõppustele kutseid tavaliselt peale VAP-i broneeringut enam ei tule.

Samas tuletab Peltoniemi meelde, et VAP-i paigutus ei takista osalemist näiteks riigikaitseühingu koolitustel või tegevustes.

Kui isiku broneering saab läbi, vaatab piirkonnabüroo uuesti läbi, kas kõnealune reservväelane on sõjaaja vägedes vajalik. Samuti võib oma huvist teavitada piirkondlikku esindust, kes vaatab asja läbi iga juhtumi puhul eraldi.

VAP-i broneering põhjustab sageli ka seda, et reservi soovitud auastme tõstmised lõppevad. Peltoniemi sõnul saab auastme tõstmise ettepaneku teha broneeringu teinud ettevõte.

„See ei pea olema kõikehõlmav taotlus, vaid piisab inimese tegevuse selgetest põhjendustest,” sõnab ta.

Tööandjad aga tavaliselt ei tegele nende auastme tõstmise ettepanekutega.

„Minu hinnangul on broneerijalt tulnud vähe auastme tõstmise ettepanekuid broneeritud inimeste kohta ja ilmselt on põhjust asjast teadlikkust suurendada,” ütleb Peltoniemi.

Vanemleitnant Peltoniemi kinnitab peastaabi seisukohta, et isikubroneeringute arv kasvas pärast Venemaa agressioonisõja algust selgelt. Olukord on tema sõnul aga normaliseerumas.

„Kaitsevägi saadab aeguvate broneeringute uuendamise palveid ja reservväelased on palvetele hästi reageerinud. See näitab, et ka inimeste broneerimine on vajalik ja et me kõik mõistame valmisoleku tähtsust,” lisab ta.

Kommentaarid
(Külastatud 3,390 korda, 1 külastust täna)