Soomlasi tabab iiveldust ja palavikku tekitav noroviirus eriti talvisel ajal.

Tõenäoliselt on haiguse kõrgaeg aga alles ees, ütleb terviseameti spetsialist Haider Al-Hello. Viirus on kõige levinum veebruari ja märtsi vahetusel, misjärel nakatumiste arv väheneb suve poole, vahendab Ilta-Sanomat.

Noroviirus levib eriti talvel, sest külmal aastaajal veedavad inimesed palju aega siseruumides. Siis kandub noroviirus kergemini ühelt inimeselt teisele.

Noroviirus eritub suures koguses haige inimese okse ja väljaheitega. Haiguse tekitamiseks piisab väga väikesest doosist. Kõhulahtisuse väljaheite grammis on miljoneid viirusi.

Nakatuda võib haige inimese poolt puudutatud pindadelt või saastunud toidust. Viirus püsib pindadel nakkusohtlikuna mitu päeva.

Kuid mõnel inimesel ei üldse haiguse sümptomeid või põevad kergelt.

Ainus viis noroviiruse ennetamiseks on hoolitseda hästi kätehügieeni eest. Al-Hello rõhutab, et alkoholipõhised desinfektsioonivahendid on noroviiruse vastu ebaefektiivsed, kuid klooripõhised puhastusvahendid tapavad selle.

Noro eest ei aita end kaitsta ka käte desinfitseerimisvahendid, olulisem on käsi seebiga pesta. Kätehügieen on vajalik, olenemata sellest, kas olete haige või mitte, ütleb Al-Hello.

Noroviiruse peiteperiood on lühike, tavaliselt maksimaalselt kaks päeva. Sümptomid algavad tavaliselt väga ootamatult ning lisaks kõhulahtisusele on sümptomiteks peaaegu alati iiveldus ja sageli ka palavik.

Vaevused lõpevad tavaliselt peaaegu sama ootamatult, kui nad algasid. Nende kestus on tavaliselt 1-2 päeva. Kuigi patsient on noroviiruse haigusest paranenud, levitab ta viirust siiski mitu päeva. Sisuliselt lõppeb nakkavus aga kohe, kui kõhulahtisus lakkab.

Meditsiiniline ravi haigusele puudub. Kõige tähtsam on hoolitseda piisava vedelikukoguse eest.

Kui oksendamine ja kõhulahtisus kestavad kauem kui kaks päeva, tuleks Al-Hello sõnul arsti poole pöörduda, sest siis on oht vedeliku puuduseks.

Kõhulahtisus ja oksendamine võivad aga juba päeva jooksul põhjustada tugevat vedeliku kaotust. Eriti eakad patsiendid ja kõige väiksemad lapsed võivad vedeliku puuduse tõttu abi otsida, eriti kui oksendamine segab joomist. Vedeliku puudus ilmneb tugeva kurnatuse ja limaskestade kuivusena.

Diagnoos pannakse haiguse tüüpiliste sümptomite ja käitumise põhjal.

Kuigi nakatumisi on palju, on noroviiruse hooaeg siiani olnud tavapärane, ütleb Al-Hello. Nakatumisi on peaaegu sama palju kui eelmisel, 2023. aastal. Alates 2024. aasta algusest kuni sõbrapäevani oli registreeritud 778 juhtumit.

Tänavune juhtumite arv on aga alates jaanuarist kiiresti kasvanud, kuna jaanuari lõpus oli registreeritud ligikaudu 300 haigusjuhtu.

Praegune aasta ei vasta noroviiruse tippaastale 2022. Toona registreeriti jaanuaris ja veebruaris ligi 1900 nakatumise juhtu.

Registreeritud juhtumid on aga vaid jäämäe tipp, sest numbrid näitavad vaid neid haigusjuhte, mis on registreeritud haiglates. Suur osa noroviirusesse haigestunutest põeb kodus ja statistikas nad välja ei paista. Al-Hello andmetel registreeritakse vaid 10–20 protsenti juhtudest.

Al-Hello sõnul on umbes iga kahe aasta tagant nn noroaasta, mil juhtumeid on erakordselt palju. Kas käesolev aasta tuleb raske, on veel raske öelda.

Al-Hello sõnul on kaitseimmuunsus pärast noroviirusega nakatumist üsna lühike. Viirus muteerub ja nakatab isegi neid, kellel on juba teist tüüpi noro varem olnud. Näiteks 2015. aastal ringles Soomes kuus erinevat tüüpi noroviirust.

Noroviirus oma erinevate variantidega möllab praegu kogu Soomes. Juhtumeid on nii Rovaniemis, Helsingis kui ka Ida- ja Lääne-Soomes, ütleb Al-Hello.

Noro-kodu koristusjuhend

• Haige isiku kodus on vajalik tualettide, kraanide ja kontaktpindade hoolikas puhastamine klooripõhiste puhastusvahenditega.
• Okse ja võimalik kõhulahtisuse väljaheide puhastatakse ühekordselt kasutatavate kinnastega.
• Puhastuslapid ja -kindad suletakse koheselt jäätmekotti ja transporditakse koos kogu läheduses oleva toiduga jäätmemahutisse.
• Riideid ja linu tuleks pesta pesumasinas soovitavalt vähemalt 60-kraadisel temperatuuril. Külma käes viirus ei sure, vaid jääb ellu isegi külmutatud toiduainetes.
• Toidu ohutuks muutmine eeldab keetmist või kuumutamist 90 kraadini kahe minuti jooksul. Seda on soovitatud eelkõige välismaiste külmutatud marjade puhul.
• Ärge kunagi eemaldage pindadelt okset tolmuimejaga. Tolmuimeja kannab viiruse õhku laiali.

Allikad: Terveyskirjasto, mikrobioloogia spetsialist, dotsent Tytti Vuorineni intervjuu is.fi-le.