Soome eksport Venemaale ja Kesk-Aasiasse kukkus kahe aastaga 68,9 protsenti

Eurostati väliskaubandusstatistika näitab, et Soome osatähtsus EL-i riikide ekspordis Venemaale ja Kesk-Aasiasse oli 2021. aastal veel 3,9 protsenti, 2023. aastal aga vaid 1,9 protsenti. Statistika põhjal on Soome ettevõtted vähendanud eksporti itta oluliselt rohkem kui EL-i ettevõtted keskmiselt.

Kahe aastaga on EL-i eksport Venemaale kahanenud 50,9 miljardi euro võrra, EL-i riikide eksport Kesk-Aasiasse kasvas samal perioodil 14,0 miljardi euro võrra. Kesk-Aasia hulka on peetud Kasahstani, Kõrgõzstani, Gruusiat, Armeeniat, Türkmenistani ja Usbekistani.

EL-i riikide eksport Venemaale langes kahe aastaga 57,0 protsenti, kuid neli EL-i liikmesriiki läksid vastuvoolu, suurendades koguni eksporti nii Venemaale kui ka Kesk-Aasiasse. Need riigid olid Sloveenia, Bulgaaria, Läti ja Horvaatia. Soome vähendas kahe aastaga eksporti Venemaale ja Kesk-Aasiasse 68,9 protsenti, mis oli EL-i riikide seas suuruselt kolmas tulemus.

Väliskaubandusstatistikas on kirjas kogu eksport üle Soome piiri, olenemata ettevõtte asukohast. 2021. aastal moodustasid Soomest Venemaale ja Kesk-Aasiasse eksportinud ettevõtetest kaks kolmandikku Soome ettevõtted ning kolmandiku välisoperaatorid. 2023. aasta juulis-augustis olid suhted muutunud ja välisoperaatorite osakaal oli kuni 60 protsenti. Välisoperaatorite eksport Soomest itta oli tugevalt seotud Soomest üle idapiiri kulgeva maanteetranspordiga.

Statistiliste andmete põhjal ja väliskaubanduse seisukohalt pole Soome ettevõtetel esialgu vajadust maanteed mööda itta eksportida, analüüsib statistikadirektor Olli-Pekka Penttilä.

Kui 2021. aastal eksportis Soome Venemaale ja Kesk-Aasiasse kaupu 3,9 miljardi euro väärtuses, siis 2022. aastal oli vastav väärtus 2,5 miljardit eurot. 2022. aastal oli ekspordi vähenemine aasta varasemaga võrreldes 37,2 protsenti. 2023. aastal eksportis Soome Venemaale ja Kesk-Aasiasse kaupu 1,2 miljardi euro väärtuses, seega oli langus 2022. aastaga võrreldes 50,5 protsenti ja 2021. aastaga võrreldes 68,9 protsenti. Soome ekspordi vähenemine Venemaale ja Kesk-Aasiasse oli aastatel 2023–2021 kaks korda suurem võrreldes EL-i riikide ekspordi vähenemisega samal perioodil.

Väliskaubandusstatistika põhjal on Soome ettevõtted vähendanud eksporti itta oluliselt rohkem kui EL-i riikide ettevõtted keskmiselt. Sellega seoses tänan Soome ettevõtteid vastutustunde eest, ütleb Penttilä.

Erinevate riikide statistika võrdlemisel tuleks arvesse võtta statistiliste meetodite erinevusi

Eksporti ei registreerita päritoluriigi järgi. Seetõttu tuleb statistika tõlgendamisel kõigepealt hinnata Soome ekspordi osakaalu, mille päritolumaaks on Soome, enne kui saab võrrelda Soome ekspordistatistikat mõne teise riigi impordistatistikaga. Näiteks 2022. aasta tolli reekspordistatistika põhjal oli ümmarguselt viiendik Soome ekspordist itta mitte-Soome päritolu, nii et kui võrrelda mõne teise riigi impordistatistikaga, siis tuleb enne võrdlust eemaldada viiendik Soome ekspordist. Seda tuleks teha näiteks siis, kui soovitakse võrrelda Soome ekspordistatistikas kajastatud eksporti ja Kesk-Aasia riikide impordistatistikas kajastatud importi Soomest, kus Soome on deklareeritud päritolumaaks.

Sellest põhimõttest lähtudes saab võrrelda Soome ja Kesk-Aasia riikide väliskaubandusstatistikat. 2022. aasta statistika nn peegelvõrdluse põhjal võib väita:

  • Statistiline erinevus Soome kaupade ekspordi ja Kasahstani impordi vahel oli 2022. aastal ligikaudu 50 miljonit dollarit, mis moodustas 24 protsenti Soome ekspordist Kasahstani.
  • Statistiline erinevus Soome kaupade ekspordi ja Kõrgõzstani impordi vahel oli 2022. aastal umbes 21 miljonit dollarit, mis moodustas 78 protsenti Soome ekspordist Kõrgõzstani.
  • Statistiline erinevus Soome kaupade ekspordi ja Armeenia impordi vahel oli 2022. aastal tublisti üle miljoni dollari, mis moodustas neli protsenti Soome ekspordist Armeeniasse.

Peegelvõrdluse, Soome ekspordi ja Kesk-Aasia impordi põhjal, kui Soome on mõlemas päritolumaa, on statistilised erinevused statistiliste meetodite erinevusi arvesse võttes üsna väikesed. Statistiliste võrdluste põhjal võis Venemaa teoreetiliselt asendada oma impordi Soomest vaid mõne protsendipunkti võrra Kesk-Aasia riikide ärakasutamisega. Seevastu 2022. aastal suurendasid Armeenia, Kasahstan ja Kõrgõzstan oma eksporti Venemaale kokku nelja miljardi dollari võrra (+49% a/a). Statistiliste võrdluste põhjal ei saa aga teha järeldusi, kas osa EL-i riikidest Kesk-Aasiasse eksporditud kaupadest on jõudnud reekspordina Venemaale.

Varem on avalikkuses välja toodud riikidevahelised väliskaubandusstatistika erinevused metoodilisi erinevusi arvestamata. Statistilised erinevused Soome ja Kesk-Aasia riikide vahel on peamiselt metodoloogilised, kuid on ka seletamatuid statistilisi erinevusi. Venemaa pole oma väliskaubandusstatistikat aastatel 2022-2023 avaldanud, seega tehti viimane piirinaabrite statistika peegelvõrdlus 2021. aasta lõpus, ütleb Penttilä.

Kommentaarid
(Külastatud 436 korda, 1 külastust täna)