Soome asjatundjad ülimalt pessimistlikud Ukraina väljavaadete suhtes: spetsialistide koolitamine võtab 10 aastat

Soome asjatundjate paari aasta tagune ülevoolav optimism Ukraina väljavaadete suhtes on nüüd asendunud ülima pessimismiga.

Ukrainas pole tänavusel, 2024. aastal oodata mingeid vasturünnakuid ning ka edasine on küsimärgi all, kuna Ukrainas vajaminevate spetsialistide koolitamine võtab 10 aastat.

Ukrainal on vaja koolitada suur hulk uusi sõdureid. Reasõdurite ja väiksemaid üksusi juhtivate allohvitseride väljaõppe kõrval vajavad koolitust ka ohvitserid, kes juhivad suuremaid üksuseid. „Eelmise suve vasturünnakute käigus tuli teateid, et mehhaniseeritud brigaadis oli rünnakul korraga vaid kaks kompaniid, kuna polnud piisavalt kogenud ohvitsere,” ütles endine Soome sõjaväeluure juht, erukindral Pekka Toveri intervjuus väljaandele Suomen Kuvalehti.

„Vaja on kogenud majoreid ja kolonele. Nende ettevalmistus kestab kaua, rahuajal 10 aastat,” ütles Toveri.

Soome asjatundjad märgivad, et käesoleval, 2024. aastal peab Ukraina järgima säästuprogrammi, et järgmisel, 2025. aastal oleks üldse võimalik korraldada mingeid vasturünnakuid.

Eelmise, 2023. aasta vasturünnak ei läinud nii nagu loodetud ja nüüd peab Ukraina uuesti jõud üles ehitama, ütles väljaande Helsingin Sanomat sõjareporter ja faktikontrollija John Helin.

Samal arvamusel on ka Soome riigikaitse kõrgkooli Vene grupi juht, kolonelleitnant Simo Pesu. ‚Sõda jätkub 2024. aastal, kuna ei ole näha eeldusi ega tahet seda lõpetada. Ukrainal pole vajalikku ründevõimekust, mistõttu peab seda üles ehitama. Aga ka sel aastal toimuvad lahingud ja luuakse eeldused 2025. aasta operatsioonideks,” märkis ta.

Venemaa rünnakust Ukraina vastu täitub 24. veebruaril kaks aastat. Kõik Suomen Kuvalehti intervjueeritud asjatundjad ütlesid, et kolmandal sõja-aastal pole oodata Ukraina suuri rünnakuid Venemaa poolt vallutatud alade tagasisaamiseks. Ukraina 2023. aasta suve suurrünnak jäi ootustele kõvasti alla.

Praeguste positsioonide hoidmine ja armee tugevdamine on kooskõlas nn hoia ja ehita strateegiaga, mida on Ukrainale 2024. aastaks soovitanud USA. Kaitsestrateegia annab nii Ukrainale kui toetajatele hingetõmbeaega, et kasvatada relvatoodangut.

Näiteks suurtükimürskude tootmise kasvatamine on osutunud aastaid kestvaks protsessiks, aga alles toodangu suurendamine võimaldab saata Ukrainale rohkem relva-abi.

Ukraina osas lisab ebakindlust see, et riik on relvastuse osas täielikult sõltuv välisriikidest. Kõige olulisemas toetaja-riigis USA-s on aga toetuspakett takerdunud parlamendis. Ukraina sõjaliseks toetamiseks kõrvale pandud raha on otsakorral.

Venemaa aga toodab enamuse relvastusest ise, mistõttu teatakse täpselt, kui kiiresti uut varustust juurde toodetakse. Venemaa on suutnud suurtükimürskude toodangut suurendada kiiremini kui Ukraina toetajad.

„Venemaal on initsiatiiv vähemalt nüüd aasta algul,” märkis John Helin. „Eesmärk on saavutada sõjas edu ning sundida lääneriike mõjutama Ukrainat alustama rahukõnelusi. Suur küsimus Venemaa osas on see, kas suudetakse korraldada suur mobilisatsioon,” ütles ta.

Venemaa on juba alustanud raketi- ja droonirünnakuid energiavõrgu ning tsiviilsihtmärkide vastu nagu eelmisel talvel. Talv ja märtsis toimuvad presidendivalimised sunnivad Venemaad korraldama suuremaid operatsioone.

„Venemaa pikema aja eesmärkides ei oma valimised tähtsust. Eesmärk on väsitada lääneriike ja kulutada Ukrainat, et oleks võimalik hävitada Ukraina riigina,” ütles Simo Pesu. Samas ütles ta, et enne valimisi ilmselt rindel suuri riske ei võeta.

Ukraina sõjalise võimekuse kasvatamiseks oleks vaja korraldada suurem mobilisatsioon. Selle venimine näitab samuti, et Ukrainal pole tänavu kavas korraldada suuremaid rünnakuid.

Praegu sõdivad Ukrainas peamiselt keskealised mehed. Rindel olevate sõdurite keskmine vanus on 43 eluaastat. Alla 27-aastased ukrainlased on soovi korral võinud minna rindele, aga neil pole olnud sundust.

Ukraina relvajõud on teatanud, et vajavad juurde vähemalt pool miljonit sõdurit. Selleks oleks vaja langetada värbamisiga ja see nõuab seadusemuudatust, mis ei ole niisama lihtne. Pärast seaduse muutmist on vaja sõdurid välja õpetada, enne kui neid saab saata rindele.

Näiteks Soomes kestab tavasõduri koolitamine 24 nädalat ehk 6 kuud. Sellest viimased 6 nädalat ehk poolteist kuud on väljaõpe sõja-aja üksuses.

Sõjaajal võib seda protsessi mingil määral kiirendada. 2023. aastal üritati Ukraina sõdureid välja õpetada 5 nädalaga Suurbritannias, kus osalesid ka Soome koolitajad. Kiirkoolituse saanud sõdurid aga ei suutnud Vene kaitseliinidest läbi murda.

Ukraina peaks looma omaenda toimiva väljaõppesüsteemi ja kasutama rindelt toodud kogenud ohvitsere ja allohvitsere uute sõdurite koolitamiseks. Samas aga on Ukrainal suur puudus ka kogenud ohvitseridest, nende koolitamine kestab 10 aastat.

Sellest võib järeldada, et Ukraina on võimeline edukaks vasturünnakuks alles 10 aasta pärast, mis on juba väga pessimistlik hinnang.

Kommentaarid
(Külastatud 858 korda, 1 külastust täna)