Soome asjatundja: Kui Venemaa Ukraina kaitsest läbi murrab, võetakse järgmisena ette Balti riigid ja Moldova

Sõda Ukrainas on kestnud juba kaks aastat ja kolmas aasta leevendust ei too. Nii hindab endine peastaabi luurejuht, praegune rahvasaadik Pekka Toveri.

Ajastundja kommenteeris olukorda Iltalehti Olukorrastuudio erisaates.

Selle aasta jooksul ei ole Ukrainal võimalik alustada ühtegi märkimisväärset vasturünnakut. Nüüd keskendutakse kaitsele ja üritatakse jõudu kasvatada, kui ainult abi saab, ütleb ta.

Teisest küljest on Venemaa Toveri sõnul Ukraina suhtes tugevamaks muutunud. Autoritaarse riigina on riigil õnnestunud tõhusalt arendada oma kaitsetööstust.

Venemaa suudab nüüd survet avaldada ja rünnata. Ukrainal on raske, ütleb Toveri.

Kaitsetööstus on ka Läänes tõusuteel. Tulemused on aga aeglased ning hinnanguliselt ei suudeta Ukraina varustuse puudust oluliselt leevendada enne 2025. aastat.

Sel aastal suudab Venemaa veel massi toota. Järgmisel aastal suudab Lääs toota massiliselt ja kvaliteetselt, ütleb Toveri.

Kui see on suunatud Ukraina toetamisele ja kui Ukraina suudab selle aasta ellu jääda, siis võib olukord juba hakata pöörduma Venemaa vastu, märgib ta.

Eelolev aasta saab aga Ukraina jaoks olema raske. Venemaa ründab nüüd laial rindel ja Ukrainal on puudus nii varustusest kui ka võitlejatest.

Peaasi, et rinne ei murduks või et Ukrainale ei sunnitaks rahu, milles siis kaotataks viiendik riigist, ütleb Toveri.

Sõja jätkumise seisukohalt saab määravaks ka novembris toimuvate USA presidendivalimiste tulemus. Enne kui need Ukraina suurima toetajaga lahendatud on, on pikaajalisi plaane raske ehitada, märgib Iltalehti militaarekspert Emil Kastehelmi.

Ja kui Trump valitakse, võivad abivormid täielikult muutuda, Euroopa peaks võtma palju suurema vastutuse Ukraina tuleviku eest, sõnab ta.

Nii Toveri kui Kastehelmi toovad välja, et Läänel Ukraina toetamiseks ressurssidest tegelikult puudust ei ole. Poliitiline tahe neid kasutada näib aga endiselt raugevat.

Näiteks Euroopa relvaladudest võib Toveri hinnangul praegugi leida materjali, mida Ukrainale pole seni antud.

Suuri koguseid ei ole võimalik hetkega toota. Nüüd peaks julgema riskida ja anda see materjal, mis meil on, ütleb Toveri.

Kui lääs ei suuda Ukrainat aidata, tõusevad sõja kulud läänele vähemalt sama kõrgeks, kui oleks vaja Ukraina võidu toetamiseks, osutab Kastehelmi.

Kui Ukraina langeb ja Venemaa jätkab ekspansionistliku diktatuurina, peab Euroopa kulutama samad kümned või sajad miljardid ainult enda kaitseks, lisab ta.

Sõja koledaimad stsenaariumid eelolevaks aastaks on sünged. Kuigi Venemaa kohene läbimurre on ebatõenäoline, võib olukord lähikuudel muutuda, kui Ukraina ei saa oma varustuse ja isikkoosseisu probleeme korda, leiab Toveri.

Kastehelmi ei anna samuti optimismile palju ruumi.

Halvim võimalik stsenaarium on just see, et Venemaa teeb tõelisi sügavaid läbimurdeid, mida Ukraina ei suuda korralikult ohjeldada. Reaktsioonina peaks Ukraina siis suruma rindele halvasti ja kiiruga koolitatud mehi, mis omakorda suurenda kaotusi, sõnab ta.

Toveri seevastu peab Venemaa läbimurdest suuremaks ohuks olukorda, kus Ukraina sõjavahendid otsa saavad.

Ja pärast seda peaksime minema selle rahu poole, mis oleks ebasoodne ja annaks Putinile võimu, märgib ta.

Kuna Ukraina võitleb kogu Euroopa julgeolekuarhitektuuri eest, saadaks ka väike võit sõjas Venemaa juhtkonnale ohtliku sõnumi, ütleb Kastehelmi.

Balti riigid ja Moldova on need, kus on väga tõenäoline, et midagi juhtub, kui Venemaa jätkab oma agressioone ümberringi, lisab ta

Nii et jah, siin on kõik riskid, et asi läheb kaugemale, kui Venemaad ei suudeta nüüd peatada, märgib ta.

Kommentaarid
(Külastatud 1,202 korda, 1 külastust täna)