Putinit intervjueerinud USA ajakirjanik väidab, et Venemaa on valmis kompromisse tegema

Vladimir Putin on valmis Ukraina küsimuses kompromisse tegema, väitis USA ajakirjanik Tucker Carlson, öeldes, et tal oli Moskvas Venemaa presidendiga „omavaheline” vestlus.

Ameerika saatejuht küsitles Vene liidrit eelmisel nädalal tehtud intervjuus, kus Putin kontrollis mängu ja esitas mitmeid erakordseid väiteid Moskva käimasoleva sissetungi kohta Ukrainasse, vahendab Daily Mail.

Carlson ütles täna esmaspäeval, 12. veebruaril Dubais toimunud maailmavalitsuse tippkohtumisel peetud kõnes, et nendevahelise vestluse põhjal usub ta, et Putin on nüüd valmis Ukrainaga kompromissile jõudma – kaks aastat pärast seda, kui ta alustas oma jõhkrat sissetungi.

„Muidugi sunnib kõigi selle planeedi riikide juhtide töö neid kompromissi leidma, välja arvatud ehk Ameerika Ühendriigid unipolaarses maailmas. Seda nimetatakse diplomaatiaks,” ütles Carlson Venemaa uudisteagentuurile TASS.

„Ja tema [Putin] on nende hulgas (juhid, kes on valmis otsima kompromissi).”

Ameeriklane märkis ka, et Putin „ei muutu läbirääkimistel avatumaks”, kui tema sissetung Ukrainasse venib.

Carlson ütles, et Venemaa muutub ainult tugevamaks ja Lääs peab sellega arvestama.

„Viimaste aastate jooksul oleme leidnud, et Venemaa tööstuslikud võimed on palju suuremad, kui me varem uskusime,” ütles ta TASSi vahendusel.

„Riik toodab kiiresti rakette ja suurtükimürske, samas kui NATO seda ei tee […]. Ise kuulsin Ameerika ametnikke ütlemas, et nad tagastavad Krimmi Ukrainale,” sõnas ta.

„Pole vaja Venemaale loenguid pidada […] See on hullus,” lisas ta.

Väidetavalt ütles Carlson ka tippkohtumisel, et tal oli Venemaa despoodiga nö omavaheline arutelu, kuid ta ei täpsustanud selle sisu.

Eelmise nädala teisipäeval Moskvas tehtud ja neljapäeval eetris olnud intervjuu oli esimene intervjuu Lääne meediategelasega pärast 2022. aasta veebruari sissetungi.

Putin kasutas võimalust, et avaldada oma narratiivi Ukraina sõja kohta, kutsuda Washingtoni üles tunnistama Moskva huve ja suruma Kiievit läbirääkimiste laua taha.

Enam kui kahe tunni jooksul puistas Putin Carlsonile Venemaa ajaloo, propaganda ja Kremli jututeemasid.

Putin kordas oma väidet, et täiemahuline sissetung – mida Kiiev ja tema liitlased kirjeldavad kui provotseerimata agressiooniakt – pidi kaitsma Venemaa huve ja takistama Ukrainat NATO-ga liitudes Venemaale ohtu kujutamast.

Ukraina on korduvalt öelnud, et ei jõua Venemaaga kompromissile, mis hõlmaks oma maa loovutamist, ning on öelnud, et on otsustanud vabastada kogu Moskva vägede poolt okupeeritud maa – sealhulgas Donbassi piirkonna ja Krimmi –, mille Venemaa on annekteerinud, on endiselt laialdaselt tunnustatud Ukraina territooriumina.

Enesekindla ja rahuliku olekuga Putin tegi Carlsonile aeg-ajalt sõbralikke žeste, kes näis ajalooloengust hämmeldunud ja püüdis küsimustele vahele segada.

Sellegipoolest püsis 71-aastane Venemaa juht teemal üle 20 minuti, naases üle 800 aasta tagasi, et pidada oma Ameerika külalisele loengut Venemaa minevikust.

Carlson ei küsinud Putinilt sõjakuritegude kohta, milles Venemaa vägesid on Ukrainas süüdistatud, ega tema järeleandmatu eriarvamuste mahasurumise kohta kodus.

Putin ütles, et Washingtoni ülesanne on lõpetada relvade tarnimine Ukrainale, mida ta nimetas USA „satelliidiks”, ja veenda Kiievit läbirääkimisi pidama, öeldes, et kokkulepe on viis sõja lõpetamiseks.

„Me pole kunagi keeldunud läbirääkimistest,” ütles Putin. „Te peaksite Ukraina praegusele juhtkonnale ütlema, et nad lõpetaksid ja tuleksid läbirääkimiste laua taha.”

Putin ütles, et Läänel ei õnnestu Ukrainas saavutada Venemaa „strateegilist lüüasaamist” ja lükkas tagasi väited, et Moskva kavatseb rünnata Poolat või teisi NATO riike.

Vene meedia andis reedel intervjuule üldise kajastuse, suuremad ringhäälinguorganisatsioonid näitasid katkendeid ja üks riiklik uudisteagentuur kirjeldas seda kui „pistoda lööki läbi tsiviliseeritud maailma ebaausa meedia propagandakardina”.

Enne lahkumist telekanalist Fox seadis Carlson korduvalt kahtluse alla USA toetuse Ukrainale pärast Venemaa sissetungi, küsides, miks kästakse ameeriklastel Putinit nii väga vihata. Tema kommentaare levitati sageli Venemaa riiklikus meedias.

Küsimusele, miks Kreml rahuldas Carlsoni intervjuutaotluse erinevalt paljudest Lääne meediakanalitest, vastas Putini pressiesindaja Dmitri Peskov, et Foxi endise saatejuhi seisukoht on erinev teiste väljaannete „ühepoolsest” seisukohast.

Kommentaarid
(Külastatud 981 korda, 1 külastust täna)