Prantsuse president maavägede saatmisest Ukrainasse: Venemaa on vaja alistada, sest sihikul on teised riigid peale Ukraina

Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles eile esmaspäeval, 26. veebruaril, et keeldub välistamast maavägede saatmist Ukrainasse, kuid ütles, et selle sammu osas ei ole üksmeelt.

Macron ütles seda 20 peamiselt Euroopa liidri kohtumisel Pariisis, mille ta kutsus kokku, et kiirendada Euroopa reageerimist Venemaa sõjategevusele, vahendab Guardian.

Prantsusmaa strateegilist ebaselgust kaitstes ütles ta, et „ei ole üksmeelt maavägede ametliku toetamise kohta. See tähendab, et midagi ei tohiks välistada. Teeme kõik endast oleneva, et Venemaa ei võidaks.”

Ta tõi välja, et ka varasemad tabud nagu kaugmaarakettide ja lennukite saatmine on kõrvale heidetud, lisades, et „inimesed ütlesid, et saatke neile ainult magamiskotid ja kiivrid”. Ta ütles: „Me peame tegema kõik endast oleneva, et oma eesmärki saavutada.”

See on esimene kord, kui riigid arutlevad nii avalikult sõdurite saatmise üle Ukrinasse, et toetada ammendunud Ukraina sõjaväelasi.

Macron hoiatas kohtumise lõpus: „Venemaa hoiak on muutumas. Ta püüab vallutada edasist territooriumi ja ei vaata ainult Ukrainat, vaid ka paljusid teisi riike, seega kujutab Venemaa endast suuremat ohtu.”

Kohtumisel osalesid Saksamaa kantsler Olaf Scholz, Ühendkuningriigi välisminister lord Cameron, Poola president Andrzej Duda ja Hollandi peaminister Mark Rutte. Osalesid suhteliselt nooremad ametnikud USA-st ja Kanadast.

Prantsuse ametnikud on mures, et Vladimir Putini majanduse tõhusale sõjaalusele seadmisele pole vastanud ükski Lääne jõud ning Lääne poolt ei ole tulnud piisavalt selgeid praktilisi vastuseid.

Macron ütles, et kohtumisel, mille ta kutsus kiirustades kokku pärast seda, kui Ukraina rindejoon hakkas murenema, lepiti kokku, et keskendutakse viiele peamisele tegevusvaldkonnale: küberkaitse, sõjarelvade ja laskemoona ühistootmine Ukrainas, nende riikide kaitse, keda ähvardab otsene oht Venemaa pealetungi ees nagu Moldova, Ukraina suurem sõjaline kaitse piiril Venemaa toetatava Valgevenega ja Ukraina demineerimine. Samuti kuulutas ta välja uue koalitsiooni, et pakkuda pika- ja keskmise ulatusega rakettide võimekust.

Rõhutades, et Venemaa lüüasaamine on Euroopa rahu ja julgeoleku jaoks hädavajalik, ütles ta, et Euroopa peab liikuma sõnadelt tegudele, et tehtaks selged otsused Ameerikast sõltumatu Euroopa kaitsesamba ehitamiseks.

Küsimusele võimaluse kohta jätkata Ukraina toetamist novembris toimuvate USA presidendivalimiste kontekstis, vastas ta: „Me ei saa oodata Ameerika valimiste tulemust, et otsustada, milline on meie tulevik. Kaalul on Euroopa tulevik, seega on eurooplaste otsustada. Kui teised tahavad kaasa lüüa ja aidata, on suurepärane, kuid see on vaid lisaboonus.”

Ta ütles, et see pole vajalik mitte sellepärast, et Euroopa oleks pessimistlik, trotslik või kartlik, vaid lihtsalt sellepärast, et kaalul on Euroopa tulevik.

Ta ütles, et Venemaa „ei saa seda sõda võita. See on ainuke agressor. See on ainus riik, kes selle sõja õhutas. Venemaa mõjutab nüüd selgelt meie enda turvalisust nii traditsioonilise kui ka hübriidsõja kaudu”. Kuid ta lisas, et „me ei sõdi vene rahvaga”.

Praegu tuleb 30 protsenti kogu Ukraina rahastusest Euroopast, ütles Macron, kuid lisas, et seda on võimalik suurendada läbi edasiste kahepoolsete ja EL-i tasandi lepingute, nii et laskemoona tarneid saaks kokkuvõttes kolmekordistada.

Ta tunnistas, et Euroopa pole suutnud täita oma liiga optimistlikku lubadust varustada Ukrainat miljoni mürsuga. Ta ütles, et laskemoona tarnimine on nüüd „peamine prioriteet”, viidates püssirohupuudusele, mis tekitab kitsaskohti. Kuid ta kinnitas, et Euroopa riikidel on manööverdamisruumi nii tootmise suurendamiseks Euroopas kui ka laskemoona ülejääkide ostmiseks väljaspool Euroopat, et need Ukrainale üle anda, mille esitas Tšehhi Vabariik.

Ta toetas taas Eesti plaani, et EL emiteeriks kaitsevõlakirju, et tagada tööstusele pikaajaline relvastuse turg, mis ei ole veel leidnud poolehoidu Saksamaal ega Hollandis – kahes riigis, mis on traditsiooniliselt EL-i võlakirjade emiteerimise vastu. „Ühelt poolt tuleb geopoliitiline šokk ja see õigustab eestlaste pakutut.”

Tema sõnul on eesmärk tagada, et Ukraina saaks rahu osas läbi rääkida ja naasta täieliku territoriaalse suveräänsuse juurde.

Kommentaarid
(Külastatud 895 korda, 1 külastust täna)