Hea teada: Soomes ei tohi võtta lapse arvelt raha pere kulutusteks, isegi laenamine on keelatud

Pere arvelduskonto on tühi, aga lapse kogumiskontol on raha. Paljud vanemad arvavad, et lahendus on ilmselge: laenata lapse kontolt.

Seaduse järgi pole see aga lubatud, vahendab Yle.

Lapse kontole hoiustatud raha on tema omand ning seda ei tohi kasutada ega laenata muuks kui lapse enda vajadusteks. Isegi mitte juhul, kui raha on kontole algselt lapsevanem ise kogunud.

Jyväskylä kaubanduskeskuses ostlevad vanemad on sellest infost jahmunud.

See ei olnud teada! Ma polnud sellele isegi mõelnud, ütleb Hanna, kes hoiustab regulaarselt oma kolme tütre jaoks sääste.

Enamiku kaubanduskeskuse lapsevanemate jaoks tuleb see üllatusena. Ainult finantssektoris töötav Niku ütleb, et tunneb laste vara puudutavaid seadusi.

Minu arvates peaksid pangad kontot avades selgelt märkima, et raha, mis neil on, on laste oma, ütleb Niku.

Kõige raskematel juhtudel on lapse raha võtmise näol tegemist omastamisega, mistõttu võivad teabe puudumisel olla märkimisväärsed tagajärjed.

Lapse eestkostjad vastutavad seaduse järgi lapse vara nõuetekohase haldamise eest. Kuriteo kahtluse korral uuritakse juhtumit kui omastamist.

Viimastel aastatel on sagenenud alaealiste vastu suunatud omastamine. Kui 2015. aastal oli juhtumeid kokku 170 ringis, siis eelmisel, 2023. aastal ligi 270. Enamik rikkumistest on leebed.

Tehnilises mõttes on lapse konto kasutamine lihtne. Enamikul vanematest on juurdepääs ülalpeetava kontole ja raha saab hõlpsasti üle kanda internetipangas.

Inimlikke eksimusi tuleb ka ette, aga need on lahendatavad parandamisega ehk raha tagastamisega, ütleb Suur-Savon Osuuspankki pangajuht Mikko Paattimäki.

Pankadel ei ole kohustust jälgida laste kontode raha liikumist. Kui selgub, et alaealise raha on kasutatud viisil, mis võib viidata väärkohtlemisele, arutatakse olukorda esmalt kliendiga.

Laste raha kuritarvitamine jõuab enamasti politseiuurimisse kuriteoteate kaudu.

Levinuim lugu on see, et üks ​​eestkostja on lapse kontol oleva raha enda vajadusteks kasutanud ja teine ​​eestkostja teeb kuriteoteate.

Asjaga võib olla seotud ka teadmatus, kuid sageli on põhjuseks ​​rahavajadus, milleks on lapse raha kasutatud üsna teadlikult, ütleb kriminaalkomissar Antti Turpeinen Sise-Soome politseist.

Alaealiste vastu suunatud omastamisi uurib ta paar korda aastas.

Mida siis lapsele säästetud rahaga peale hakata? Põhireegel on see, et raha tuleb kasutada lapse enda hüvanguks.

Siin paar näidet.

Alaealise lapse nimel oleva kontoga saab tasuda tema huvialade tasusid või näiteks juhiloa kulusid. Auto saab ka osta, kui registreerida see lapse nimele. Selle kõrval ei tohi õe-venna uue ratta eest tasuda teise lapse kontolt.

Isegi kui laps saab suure päranduse või võidab loteriis, ei saa tema rahaga maksta kogu pere puhkusele minekut. Laps saab aga oma osa reisist ise maksta.

Eestkostja ei saa ka laenata raha oma lapse kontolt, kuna eestkostja ei saa otsustada, kas laenu endale anda.

Kui laenu võtmiseks on mõjuv põhjus, peab eestkostja taotlema lapsele eestkostja asendajat. Uus eestkostja otsustab, kas raha laenamine on alaealise huvides. Laenamiseks tuleb taotleda luba ka digi- ja rahvastikuteabe ametilt.

Isegi pere majandusliku olukorra muutumisest ei piisa, et õigustada raha lapse kontolt vanemate või kogu pere kasutusse kandmist. Põhimõtteliselt peab lapse ülalpidamise eest vastutama vanem.

Kui eestkostja majanduslik olukord on tõsiselt nõrgenenud, saab alaealise kontole kogutud raha kasutada tema enda ülalpidamiseks, kuid mitte kogu pere igapäevaeluks.

Nordea pangas 2023. aasta lõpus läbi viidud küsitluse põhjal säästavad umbes pooled lapsevanemad oma kodus elava lapse jaoks. Traditsiooniliselt on laste jaoks raha kogutud jooksvale või hoiukontole. Aktsiainvesteeringute populaarsus on samuti kasvanud.

Hiljemalt 18-aastaselt lähevad lapse nimel olevad kontod ja varad täielikult tema enda kontrolli alla. Seni tegutsevad eestkostjad oma alaealise lapse eestkostjatena ja haldavad tema nimel lapse vara.

Vanemad tunnetavad neid asju teisiti, nendib panga esindaja Paattimäki.

Paattimäki hinnangul on pangal oluline lastele säästmisega seotud seadused kliendile selgeks teha. Samas möönab ta, et nõustamise hulk ja kvaliteet on ebaühtlased. Üha enam toimub kontode avamine digitaalselt ning pangaametnikuga pole vaja rääkida.

Hetkel, mil alaealise vara väärtus ületab 20 000 eurot, suureneb järelevalve. Asjast tuleb teatada digi- ja rahvastikuteabe ametile ning eestkostja peab tegema alaealise vara kohta raamatupidamise aastaaruande.

Kui lapse varandus ületab aruandluspiiri, on varahaldusega seotud reeglid peredes järelevalve tõttu hästi teada. Muud pered on probleemidega ilmselt veidi vähem kursis, hindab digi- ja rahvastikuteabe ameti auditi- ja kontrolliteenistuse juhtivekspert Jukka-Tapio Yli-Kauppila.

Rahapuudust on Soomes näha ka laste säästmises.

Nordea 2020. aastal läbi viidud küsitluses ütles kolm neljast Soome lapsevanemast, et koguvad oma alaealise lapse jaoks kas regulaarselt või aeg-ajalt sääste. 2023. aasta lõpus läbi viidud küsitluses oli see arv langenud ligikaudu ühele vanemale kahest.

Eraisikutel on rahaga olnud väga rasked ajad. Lapse pikaajaliste säästude ajutine piiramine on loomulik ja mõistlik, ütleb Nordea eraklientide arendusjuht Tanja Eronen.

Ta kutsub peresid üles säästma alati kõigepealt täiskasvanute jaoks. See toob kasu kogu pere rahaasjadele ja toob rahaasjade korraldamisse paindlikkuse.

Esiteks raha pere puhverkontole, siis alguses investeerimine täiskasvanule ja alles pärast seda investeerimine lastele, annab Eronen nõu.

Kommentaarid
(Külastatud 3,803 korda, 1 külastust täna)