Aasta 2021 märtsi alguses avanes otse Lappeenranta kesklinna lähedal Saimaa järvistus Sunisenselkäs kummaline vaatepilt. Jääle tiriti sadu jõulukuuski, mille kohalikud elanikud olid pärast jõule teadlastele kinkinud.
Veebioloog Kari-Matti Vuori puuris koos sõpradega paksu jää sisse avause. August kukutasid nad Saimaa sügavusse jõulupuud, vahendab Yle.
Sama juhtus mitu aastat järjest, nii et nüüd on põhjas juba 1500 jõulupuud. Teadlaste eesmärk oli välja selgitada, kas sel viisil oleks võimalik Saimaa põhja luua veealune puiduliikide park, millest oleks kasu nii kaladele kui ka veekogule.
Nüüd on teadlased jõudnud tagasi Sunisenselkässe. Nad tõstsid põhjast kuuski analüüsimiseks. Tulemused on hämmastavad.
„Põhjaloomade hulk on tohutult kasvanud nendes kohtades, kus need vee alla lasti,” ütles Kari-Matti Vuori.
Vuori sõnul on põhjaloomade isendite arv veealusel alal kümnekordistunud ja liikide mitmekesisus isegi viiekordistunud. Seda on näha enne ja pärast kuuskede vette laskmist alalt võetud põhjaelustiku proovidest.
See purk sisaldab põhjaelustiku proovi enne kuuskede vette kastmist. Selles on väga vähe organisme. See teine proov on pärast kuuskede uputamist ning selles on tuhandeid isendeid ja 30-40 erinevat liiki, sõnas ta.
Vuori sõnul on suurenenud ka kalapopulatsioon jõulukuuskede vette laskmise kohas, millele viitavad kalurite kogemused selles piirkonnas.
Oleme saanud kaluritelt tänu, kuna nendes kuuskede uputamise kohtades on palju kala olnud.
Veealused puud ehk turod ei ole uus meetod, kuigi neid pole Soome veekogudes mõnda aega nähtud.
Veebioloog Kari-Matti Vuorit abistas grupp Lappeenranta Saimaa Rotary klubi liikmeid. Üks neist, Olli Smolander tutvus kalaturodega viieaastaselt omaenda vanaisa juhendamisel. Viimase saja aasta jooksul on aga inimesed Smolanderi sõnul „süstemaatiliselt kogu puidu veekogudest välja puhastanud”, millega on eemaldatud ka endised kalaturod.
Vanasti ehitati neis veekogudes kadakatest ja kuuskedest kalaturod. Igal mehel olid Saimaal oma turod ja need olid väga salajased püügikohad, märgib Vuori
Eesmärk on välja töötada meetod veekogude kvaliteedi parandamiseks põhja puidu lisamisega.
Keskonnakeskuse Syke arendusjuhi Kari-Matti Vuori sõnul illustreerivad seda näiteks kiilid, mida leidub rohkesti vette vajunud puidu kohtades. Kiili vastsed elavad vees kaks aastat, mille jooksul nad söövad väikseid selgrootuid, kes hävitavad järve ülemist taimestikku.
Nende kahe aasta jooksul kogutud toitainetest ja süsinikust läheb 99 protsenti täiskasvanud kiiliga taevasse lendama ja rannaloodust rikastama, nendib Vuori.
Vette lastud kuuskede mõju kohta järvede põhjaloomadele uuringuid veel ei ole, kuid Vuori hinnangul võiks meetod vähemalt osaliselt kaasa aidata Soome järvede puhastamisele.
Ma näen selles suurt potentsiaali. See sumin on nendes uppunud struktuurides, mida nüüd on uuritud, nii tohutu, sõnab ta.
