Pensionäridest abielupaar müüs Soomes maja – siis aga selgus halb üllatus, mis läks kalliks maksma

Neljakümnendates eluaastates mees ostis 2017. aasta augustis pensioniikka jõudnud abielupaarilt Vantaal 1550-ruutmeetrise kinnistu.

Kinnistul asuv maja on ehitatud 1960. aastal. Müüjad olid maja renoveerinud ja laiendanud 1990. aastal. Maja müügihind oli 275 000 eurot, vahendab Iltalehti.

Järgmise, 2018. aasta suvel märkas uus omanik saunahoone juures maapinna sees kiudu sisaldavaid katuseplaadi tükke.

Uuringute käigus selgus, et tükid sisaldasid asbesti. Kinnistul leiti laial alal asbestijäätmetega segatud tükke ja mulda. Asbestiga saastunud pinnase eemaldamiseks pidi mees palkama firma.

Lisaks selgus uue omaniku sõnul elamus läbiviidud renoveerimistööde käigus, et hoone ei vastanud igati müüjate poolt enne müüki väidetule ja müügilepingus kokkulepitule.

Mehe sõnul oli maja aluskonstruktsiooniks maa-alune betoonplaat, kuid tegelikult olid hoonel osaliselt puidust talad. Põranda alt leiti niiskuskahjustusi ja mikroobide kasvu.

Katuse all oli soojusisolatsiooniks ainult õhuke kiht paberimassi ja plaadivilla. Selle all olid isolatsioonimaterjaliks vanad ajalehed, saepuru ja turvas.

Mehe sõnul oli hoone ülemisel korrusel ja katusel aurutõke ebapiisavalt paigaldatud ning katuse aluskate oli saanud tugevalt kannatada.

Mees andis asja maja vigade tõttu kohtusse ja nõudis müüjatelt hinnaalandust ja hüvitist kokku 121 689 euro ulatuses.

Müüjapaari mees rääkis kohtus, et kolis majja 1982. aastal koos abikaasaga. Enne seda elasid majas 1960. aastast abikaasa vanemad.

Mees rääkis, et viilkatusega saunahoone tõi algse krundi omanik kinnistule 1950ndatel aastatel.

Seoses 1990. aastal tehtud renoveerimisega oli paar saunahoone katusetükke maasse kaevanud, kokku umbes 20 ruutmeetri ulatuses.

Müüja sõnul olid tükid pealispinnal. Nad olid 30 aastat riisumisest tekkinud leheprahti sinna peale kallanud. Nad ei teadnud, et katusetükid sisaldasid asbesti.

Eakas mees ütles, et nad andsid ostjale õiged andmed maja alumise ja ülemise korruse ehituse kohta. Tema sõnul polnud aurutõkkel ülemise korruse niiskuseprobleemiga mingit pistmist. Ostja pidi olema valmis selleks, et tolleaegse ehitusviisi tõttu on ülemisel korrusel tõenäoliselt õhu- ja soojalekkeid.

Paar oli ostjale rääkinud ka sellest, et välistrepi kohal ja köögi söögilaua küljel oleva akna kohal oli mõnikord jää.

Ida-Uusimaa kohus leidis, et müüjad pidid teadma katusekattematerjalis sisalduvast asbestist.

Lisaks leidis kohus, et ostja tellitud uus seisundiuuring ja tunnistajana kuulatud diplomeeritud inseneri ütlused näitasid, et objektil on mikroobide kasvu.

Kohus märkis, et müüjad ei andnud ostjatele ebaõigeid või eksitavaid andmeid ülemise korruse soojusisolatsiooni kohta. Lisaks oleks hoolikamal ülevaatusel ülemise korruse soojustuse kihid ostjale silma jäänud juba esimesel seisukorrakontrollil.

Kohus asus seisukohale, et ostja ei saa väita, et hoone aurutõke oleks kvaliteedipuudusena ebapiisav. Lisaks oleks ostja pidanud märkama soojusisolatsiooni kihte juba esialgse kontrolli käigus.

Kohus kohustas müüjaid hüvitama asbestijäätmete osas tekkinud kvaliteedivea hinnaalanduse näol 15 365 eurot ning asbesti sisaldava pinnase äraveo ja uue pinnase soetamise eest 787 eurot, kvaliteedivea eest hoone vundamendi osas 38 900 ning puuduste uurimisele tehtud kulutused kokku 4138 eurot.

Muus osas jättis kohus ostja nõude rahuldamata.

Pooled pidid oma õigusabikulud ise kandma.

Mõlemad pooled kaebasid kohtuotsuse edasi Helsingi ringkonnakohtusse.

Ringkonnakohus kiitis esimese astme kohtu otsuse asbestijäätmete ja aluspõranda mikroobse kahjustuse kohta heaks teatud täienduste ja täpsustustega.

Kohtu hinnangul ei ilmnenud ülemise korruse soojapidavusel muid defekte peale selle, et see ei vastanud täielikult ostjale teatatule. Ka soojapidavus ei paistnud kahju tekitavat. See ei olnud seaduse järgi kvaliteediviga.

Aurutõkke osas jõudis ringkonnakohus teistsugusele järeldusele kui esimese astme kohus. Ringkonnakohus märkis, et müüjad olid majas elanud renoveerimise ja laiendamise ajal. Nende töödega seoses paigaldati aurutõkked.

Seetõttu pidid müüjad olema teadlikud aurutõkke ebapiisavusest. Igal juhul pidid nad majas viibimise ajal olema teadlikud ebapiisavast aurutõkkest põhjustatud probleemidest nagu soojuslekked, külmad kohad hoones ja niiskuse kondenseerumine.

Ringkonnakohus mõistis müüjatelt solidaarselt ostja kasuks välja aurutõkete kvaliteedivea hinnaalanduseks 55 800 eurot pluss intress.

Lisaks kohustas ringkonnakohus neid tasuma 2/3 ostja õigusabikuludest kahes kohtuastmes, so kokku 78 871 eurot koos intressiga.

Muus osas jättis ringkonnakohus varasema otsuse muutmata.

Müüjate enda õigusabikulud olid kokku 63 645 eurot. Kokku läks hüvitis ja kohtukulud paarile maksma 257 506 eurot. Maja müügihind oli 275 000 eurot.

Kommentaarid
(Külastatud 20,597 korda, 4 külastust täna)