Afganistanist Soome kolinud 45-aastane Ataii Sedigheh on üks sadadest välismaalt pärit bussijuhtidest Helsingi piirkonnas.
Ta on vahetanud eriala. Sedigheh töötas varem õendusabina, vahendab Taloussanomat.
Töötasin hooldekodus hooldajana, kuid reumatoidartriidi tõttu tahtsin elukutset vahetada, räägib Sedigheh.
Ta õppis bussijuhiks Stadi kutsekõrgkoolis ja lõpetas selle 2022. Sedigheh sõidab Helsingi piirkonnas bussifirmas Nobina erinevaid vahetusi.
Marsruut võib päeva jooksul mitu korda muutuda, Eirast Munkkivuori või Mellunmäki või Kannelmäki suunas. Alguses oli natuke raske, aga nüüd läheb kõik libedalt, räägib ta.
Sedighehi teada ei ole Afganistanis naisbussijuhte, kuid Soomes on olukord teine. Afganistanis ei tohi naised autot juhtida, lausub ta.
Soome esimene naisbussijuht oli väidetavalt 1930ndatel aastatel Elli Saarikko. Ta oli ka liikluskorraldaja.
Sedighehi lapsed on juba suured, mis on muutnud töö tegemise lihtsamaks. Tal on kaks poega, noorem on 16-aastane ja vanem 22-aastane.
Mees on kodus, ta ei tööta veel, sest õpib alles soome keelt, sõnab naine.
Põhjamaade suurimal bussifirmal Nobinal on Soomes ligikaudu 1500 töötajat ja 500 bussi, millest ligikaudu pooled on elektribussid.
Firma personalijuhi Minna Gardemeisteri sõnul on nii immigrandid kui ka eriala vahetajad bussijuhtide seas kasvav grupp. Neid oleks ka juurde vaja.
Pakkuda on iseseisvat ja mõtestatud tööd mobiilses büroos, kus saab olla klientide lähedal, kiidab Gardemeister.
Gardemeistri sõnul on naised selles valdkonnas väga oodatud. Nad moodustavad Nobina juhtidest vaid umbes kuus protsenti.
Kollektiivlepingu järgi on Helsingi piirkonnas töötasu 3300–3500 eurot kuus, st võrreldes ülejäänud teenindus- ja hooldussektoriga on see väga konkurentsivõimeline ja atraktiivne, arvestades mõistlikult lühikest koolitust, sõnab personalijuht.
Nobina töötajate vajadus Helsingi piirkonnas on järgmise kuue kuu jooksul ligikaudu 150 uut bussijuhti. Töösuhted on püsivad ja täistööajaga, kuid võimalik on ka osaline tööaeg.
Neist 50 on hooajatöötajad, et suvepuhkusi võimaldada, ütleb Gardemeister.
Lisaks Helsingi piirkonnale tegutseb Nobina Turu piirkonnas. Turus oleks vajadus seitsekümmend bussijuhti, kellest paarkümmend on suvised asendajad.
Osa Turu juhte hangitakse kollektiivlepingu kohaselt varem ühistransporti korraldanud ettevõttelt, mille juhtidele on tööd pakutud.
Järgmisel suvel alustab Nobina ka Oulus, kuhu oleks vaja üle saja bussijuhi.
Lisaks bussijuhtidele on Nobinal karjuv puudus ka bussiremontijatest, sest firma on oma hooldustöökoda, räägib Gardemeister.
Lisaks kutseõppele on Nobinas võimalik tööd saada õpipoisilepinguga või koos ametiasutustega korraldatud värbamiskoolituste kaudu, mida korraldatakse töötutele või töötuks jäämise ohus olijatele.
Need on meie jaoks väga olulised kanalid, aga ka sotsiaalselt olulised teed inimeste tööle saamiseks, eriti praegu, kui teatud tööstusharud on languses ning inimesi koondatakse ja saadetakse sundpuhkusele, ütleb Gardemeister.
Näiteks Oulu piirkonnas oleme pöördunud keerulises olukorras ehitussektori ettevõtete poole ja pakkunud oma värbamiskoolitust, kui ettevõtted koondavad töötajaid, sõnab ta.
Bussivaldkond annab Soomes tööd umbes 10 000 inimesele, seega on tegemist märkimisväärse tööandjaga. Tööjõu puudus ei puuduta ainult Helsingi piirkonda, vaid kogu riiki.
Bussifirmade liidu tegevjuhi Mika Mäkelä sõnul võiks Soome palgata sadu uusi bussijuhte.
Puudus ei puuduta ainult bussijuhte, vaid kõiki valdkonna töökohti. Lisaks bussijuhtidele on nõudlus näiteks remondilukkseppade ja mehaanikute järele, ütleb Mäkelä.
Bussijuhtide keskmine vanus on kõrge ja pensionile jäämine ukse ees. Pandeemia ajal vahetasid paljud ka valdkonda, kui tööd jäi vähemaks.
Vanuseline jaotus on tugevalt keskendunud inimestele, kes lähevad pensionile lähema paari aasta või kümnendi jooksul, ütleb Mäkelä. Oodatud on kõik, kui kriteeriumid on täidetud, sõnab ta.
