USA parlamendi Kongressiga jagatud luureinfo kohaselt oli Venemaal enne sõda 360 000 maaväelast ning alates 2022. aasta veebruarist on Venemaa poolel hukkunud ja haavatud 315 000 sõdurit.
Vene sõjaväelased on pärast Ukrainasse tungimist 2022. aasta veebruaris kannatanud lahinguväljal dramaatilisi kaotusi, selgub Kongressile edastatud ja varem salastatud luureandmetest, ütles luureandmetega kursis olev inimene telekanalile NBC News.
Seadusandjatele antud hinnangu kohaselt on viimase 22 kuu jooksul hukkunud ja haavatud 315 000 Vene sõjaväelast. Enne sissetungi oli Venemaa maavägede suurus umbes 360 000.
Hinnangus öeldakse, et Venemaa on kandnud suuri kaotusi ka varustuse osas, sest 3500 tankist on hävitatud 2200 tanki ja kolmandik tema soomusmasinatest on rivist väljas.
Venemaa on mõnel juhul pidanud kaotatud varustuse asendamiseks kasutama nõukogudeaegset riistvara, tuues lahinguväljale isegi 50-aastased tankid T-62.
Luureandmete kohaselt on sissetung ja selle tagajärjed õõnestanud Moskva 15 aastat kestnud jõupingutusi oma maavägede moderniseerimiseks.
USA Joe Bideni valitsus avaldas teabe Venemaa kaotuste kohta lahinguväljal, kuna ta üritab veenda Kongressi kiitma heaks täiendavat sõjalist abi Ukrainale. Ukraina president Volodõmõr Zelenski taotles teisipäeval Kapitooliumi mäel sõjalise abi andmise uuendamist, päev pärast seda, kui pidas kõne Ameerika sõjaväelastele Riigikaitse ülikoolis.
Osana jõupingutustest saavutada Kongressi heakskiit Ukrainale rohkemate relvade jaoks avaldas Bideni valitsus esmaspäeval luureandmeid Venemaa sõjaeesmärkide ja Ukraina idaosas hiljuti toimunud lahingute tulemuste kohta, nagu NBC News varem teatas.
Riikliku Julgeolekunõukogu pressiesindaja Adrienne Watsoni sõnul ei ole Venemaa katse minna pealetungile Ukraina idaosas, sealhulgas Avdijivka, Lõmani ja Kupjanski ümbruses andnud strateegilist edu ja on põhjustanud suuri inimkaotusi.
„Venemaa näib uskuvat, et talvine sõjaline ummikseis lõpetab Lääne toetuse Ukrainale ja annab lõpuks Venemaale eelise, hoolimata Venemaa kaotustest ning pidevast väljaõppinud võitlejate, laskemoona ja varustuse puudusest,” ütles Watson.
USA valitsus on palunud Kongressilt umbes 50 miljardi dollari suurust täiendavat sõjalist abi Ukrainale, mis sõltub suuresti USA-st ja NATO riikidest relvade ja laskemoona, sealhulgas suurtükimoona ja õhutõrjesüsteemide osas. Kuid mõned vabariiklased on väljendanud kahtlusi Ukrainale suurema abi andmise suhtes ning vabariiklaste seadusandjad soovivad, et abi oleks seotud muudatustega USA piirijulgeoleku- ja migratsioonipoliitikas.
Eelmise, 2022. aasta novembris ütles tollane USA staabiülemate ühendkomisjoni esimees armeekindral Mark Milley, et nii Venemaal kui Ukraina kaotused oli rohkem kui 100 000 tapetut ja haavatut pärast seda, kui Venemaa veebruaris Ukrainasse tungis.
